Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 28. juuli 2014

"Mr. Peabody & Sherman" (2014)

"Mr. Peabody & Sherman'i" nimitegelased on algselt pärit kuuekümnendate joonisseriaalist "The Rocky and Bullwinkle Show", mis mulle on enam-vähem täiesti võõras, nii et mul polnud vähimatki aimu, missugused tüübid need Peabody ja Sherman siis õigupoolest on... ja üsna ruttu sai selgeks, et mitte kõige meeldivamad, vähemalt antud filmis. Konkreetsemalt kehtib see hr. Peabody kohta, kes ei jäta juba alguses endast ainult üleoleva, vaid ka maru kahtlase mulje, justkui oleks tal hilisõhtuti kombeks enda adopteeritud poeg Sherman (kes nagu muuseas ütleb talle ikkagi hr. Peabody) pähklivõiga sisse määrida ja temaga "koerusi teha". Nende suhe tuletas mulle meelde ühe kunagise arvutianimatsiooni "Astro Boy", kus Astro teadlasest isa oli selgelt vaimsete häiretega ja tahtis vahepeal robotist poega osadeks võtta või midagi sellist. Kõik Peabody ja Shermani privaatse elukorralduse ja selle juures, mil moel film seda kujutab, tekitas minus koledat ebamugavust, aga tõenäoliselt on lihtsalt minu oma mõistus rikutud (või on kuum ilm mu ogaraks teinud).

Ühel hetkel uurib tüdruk nimega Penny Shermani käest, kas too teeb kõike, mida hr. Peabody tal palub teha, mispeale poiss vastab ohates: "Jah." Aga vähemalt usub ta naiivselt, et see teeb temast sõnakuuleka poja. Vaeseke! Internetis on muuseas tehtud üks põnev ja samamoodi provokatiivne väide. Kindlasti on taiplik väita, et filmis on alltekst homode õiguste kohta, sest ühes stseenis kohtuvad peategelased Leonardo da Vinciga, kellest tihti räägitakse kui omasooiharast. Too sõnab Peabody'le, et on alati last tahtnud, kuid tal pole õnnestunud omale ühte ehitada (sest, noh... tal pole võimalik loomulikul teel last saada). Shermanis on jälle  palju lootust, lõpupoole väidab ta siiralt, et pole kunagi tulevikus käinud, aga küllap on siis kõik palju parem. Väga armas. Filmi jooksul tekib Peabody'l Shermaniga ka igasugu probleeme, mida peab iga poissi kasvatav vanem kogema. Ühel hetkel hakkab poiss nimetatud Penny vastu huvi tundma, vahepeal hüüab Peabody talle jälle: "Sherman, I've got to get you out of here before you touch yourself!". Muidugi teises kontekstis, aga pole vaja imestada, mida tegelikult silmas peetakse.

Kes on kummaline hr. Peabody tegelikult?

See selleks. Mis puudutab tedretähnilise Shermani ja tema talendika penist papsi seiklusi: ei midagi imelist, aga filmi huumor on terane, tempo kiire ja lastele on sel pakkuda palju uusi teadmisigi... ehkki mul on kuri kahtlus, et kui see kord lõppenud ja noor vaataja jälle iPadi või millegi sarnase pihku haaranud on, pole tal enam nagunii meeles, mida film talle maailma ajaloo kohta õpetada üritas. Millessegi armuda "Mr. Peabody & Sherman'i" puhul otseselt ei ole, kuid kindlasti on see omanäolisim (ja... liberaalseim?) 2014. aasta arvutianimatsioon seni, ja nii detaile, värve kui müramist on siin küllaga, nagu kaasaegses koguperefilmis ikka. Videomängu vormis lahutaks see lugu arvatavasti rohkem meelt; korduvalt tuletas filmi ekstrentriline huumor meelde iidseid LucasArtsi seiklusmänge. Isevärki Hr. Peabody minus aga tõepoolest palju usaldust ei äratanud. :[

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar