Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 28. juuli 2014

"Step Up All In" (2014)

Ma pidin umbes pool tundi mediteerima ja odavat veini timpama, et leida endas jõud niisugune poster üles laadida, ent film, mida see esindab, pole ise tegelikult ülemäära jõle... vähemalt juhul, kui oled eelmisi seeria filme näinud ja tead, milles need seisnevad. Nüüdseks peaks juba selge olema, et süžee on neil alati samasugune, vaataja meeli püütakse köita konkreetselt energiliste tantsustseenidega ja (alates kolmandast osast?) ka edevate 3D-efektidega, mis tegelikult päris lõbusadki on. Kui nüüd aus olla, siis hetkedel, mil "Step Up All In'is" tantsimine toimus, tundsin seda nautivatki — koreograafia on, nagu ikka, tõepoolest fantastiline ja seekord on eriti palju tähelepanu pööratud kostüümidele —, aga kui tegelased aja maha võtsid, et niisama lõbutseda, intriige punuda või tasakesti kurameerida, ei olnud mul samuti otseselt igav, nii et aega mahavisatuks ei pea.

Film on muidugi naeruväärselt etteaimatav ja igatpidi skemaatiline, aga mulle selle südamlikkus ja lapselik naiivsus passisid. Ütleme nii, et "Step Up'i" filmid on tantsimisele samad mis "The Raid" on märulile, nii et keda selline teema vähegi tõmbab, peaks ainuüksi noist lõpp hoogsatest, soojust kiirgavatest tantsustseenidest mingisuguse süsti kätte saama. Muuhulgas, mulle imponeeris koreograafia ja kostüümide puhul, et inspiratsiooni oli peenelt ammutatud vanadest Hammeri õudusfilmidest ja aurupungist. Jättis originaalse ja loomingulise mulje. Olles mingil määral tutvunud (või õigemini pidanud tutvuma) "Step Up'i" hädiste, hulga ebaprofessionaalsemate imitatsioonidega, tean ma öelda, et selleteemalistest filmidest antud seeriast etemat ei leia. Ja kiiduväärt on, et iga järg ei tutvusta uusi tegelasi ning ei püüa turvalisuse huvides teha midagi teistsugust. Aastate jooksul on mulle karismaatilist Moose'i kehastav Adam G. Sevani väga sümpatiseerima hakanud; täitsa tahaksin teda näha teisteski Hollywoodi filmides.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar