Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 23. august 2014

"Dead Snow 2" (2014)

Kuigi õuduskomöödia "Dead Snow" ehk "Død Snø" väljatulekust tubli viis aastat möödas on, pole seda nähtavasti unustatud. Minulegi jäi filmist positiivne mälestus, kuna see osutus üllatavalt humoorikaks, hoogsaks ja veidralt omanäolisekski, isegi kui "Evil Dead'i" mõjutusi oli tunda. Režissöör Tommy Wirkola on öelnud, et tal oli algusest peale huvi "Dead Snow'le" järg vändata, ent kuna norrakas meelitati vahepeal Hollywoodi, nägi see ilmavalgust alles nüüd. Hollywood pole Wirkolat igatahes pehmemaks teinud, sest "Død Snø 2" on, nagu loogiliselt eeldakski, veelgi sõgedam ja mastaapsem kui esimene osa, aga paraku ka lapsikum... või äkki olen ma ise niisugustest filmidest lihtsalt välja kasvanud. Kes jaburaid žanrifilme hinnas hoiab, ei sure käesolevat järge vaadates muidugi igavusse, sest head meelelahutust on sel pakkuda küll — sedapuhku lausa hiiglaslik Panzer mängu toodud, millega surnust tõusnud natsid vahepeal lapsi ja vanureid muretult lömaks sõidavad.

Wirkola jaoks on Sam Raimi ja Peter Jacksoni varased filmid muidugi alati suureks inspiratsiooniks olnud ja seda püüdis ta mõista anda ka "Hansel & Gretel: Witch Hunters'iga" (millele stuudio soovib millegipärast kah järge teha), aga just kodumaal ei pea ta muretsema, et keegi võib talle ühel hetkel õlale koputada ja ühmata, et võib-olla ta läheb üle piiri (kuigi ma pean tõdema, et osad verisemad stseenid pole üldse nii naljakad kui tahavad olla, mõjudes pigem sadistlikult). Mina olen igatahes alati tervitanud režissööre nagu Wirkola, kes arulagedaid õudusfilme vaadates üles kasvanud ja neid igal sammul peenelt jäljendada (aga mitte kopeerida!) püüavad... ning ka "Dead Snow 2" vaadates pole raske näha, et mees naudib oma tegevust, olles sellesse jäägitult pühendunud ja pelgamata seejuures hea maitse piire ületada. Ja sellest lähtuvalt võib garanteerida, et ka "Dead Snow 2" on ootuspäraselt napakas Euroopa õuduskomöödia, mis sobib ennekõike semudega vaatamiseks, kui mõned õlled juba sees on. Ja miks ka mitte vahetult enne seda "Dead Snow'd" uuesti vaadata, sest järg algab täpselt sealt, kust esimene lõppes. Aga mina neid farsilikke õudukaid enam nii väga nautida suuda kui vanasti; ausalt öeldes pakkus antud filmi puhul lõpus Bonnie Tyleri laulu 'Total Eclipse of the Heart' kuulmine rohkem naudingut kui ükski zombist nats või sodiks löödud peakupp...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar