Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 1. august 2014

"Guardians of the Galaxy" (2014)

Marvel on viimaste aastate jooksul oma legendaarsetest superkangelastest nii suures koguses lastesõbralikke seiklusfilme välja pumbanud, et paratamatult on tekkinud isu millegi teistsuguse (teravama?) järele. "Guardians of the Galaxy" — hoogne ja läbinisti humoorikas kosmoseooper James Gunnilt, kes varasemalt on teinud just madalaeelarvelisi friigifilme — on justkui loodud seda isu rahuldama. Ennast omavoliliselt galaktika valvuriteks tituleerinud viieliikmelise bande (kuhu kuuluvad näiteks isepäine kõnelev pesukaru ja teda igal sammul abistav antropomorfne puu Groot) tähtedevahelised seiklused pakuvad igatahes korralikult meelelahutust. Eks saladus peitu selles, kui andekalt need viis pahandust teha armastavat kuju, kellel kõik on isiklikud ja mitte kõige altruistlikumad huvid, omavahel kokku sobituvad.

Filmi aitab analoogilistest eristada veel mõnus seitsmekümnendate muusika (millega jõuku juhtival lindpriil on seejuures emotsionaalne side) ja koomiksifilmi kohta üpris pikantne huumor. Neile, kellel mõnusaid mälestusi sellest, kuivõrd vahva tiimi moodustasid "Star Wars'i" triloogias Luke, Han Solo, Leia, Chewbacca jt., pakub "Guardians of the Galaxy" küllaga äratundmisrõõmu. James Gunn on öelnud, et Marvel toetas absoluutselt tema soovi teha midagi pentsikumat ja iseäralikumat kui tänapäevasest koomiksifilmist üldiselt ootas. Marvelist oli see kahtlemata õige otsus, sest just tänu sellele ongi film nõnda elevusttekitav, ja sellevõrra lihtsam on võimalik ka mööda vaadata tõsiasjast, et süžee on kohati täitsa nõrk. Pole ka mõtet eitada, et kõik tegelased pole kaugeltki nii reljeefsed kui peaks, aga vähemalt ei jäta film kasutamata soodsaid võimalusi nende individuaalseid omadusi rõhutada ja neile sügavust anda. Ja kuigi ei hakka eitama, et filmis ei leidu kilde, mis kohe üldse ei toimi, ajavad suurem osa neist tõesti naerma. Viimaks ometi suvefilm, mis vastab keskmise kinokülastaja arusaamale sellest, milline üks suvefilm õieti olema peaks, olles mitte kõigest energiline ja tempokas, vaid ka omasugune ning võrdlemisi intelligentne. Lõppude lõpuks on see kõige tähtsam. Ehkki Marvel lõi galaktika valvurid juba kuuekümnendate lõpus, ei olnud ma enne antud filmi tulekut neist kuulnudki (ja ma pole ainus), aga mul on hea meel, et neist nüüd tean, ja loodan, et nende edaspidised tegemised kinolinal on sama muhedad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar