Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 25. august 2014

"Hwayi: A Monster Boy" (2013)

"Hwayi'ni" — ja mul on tunne, et enne läheb issanda päike looja, kui mulle selle nime korrektne kirjapilt meelde jääb — juhatas mind kaasaegset Lõuna-Korea kino hästi tundev sõber Rauno, kes seal ka ise vahepeal elanud ja õppinud on. Lõuna-Koreas saatis seda vägivaldset krimidraamat möödunud aastal igatahes suur edu ja kriitikudki pole filmi laitnud, aga ma vaidleks siiski, et sarnaselt paljudele teistele tolle maa linateostele on narratiiv häirivalt laialivalguv. Küll aga saab aru, et režissöör Joon-Hwan Jang'il, keda nimetatud üheks originaalsemaks Lõuna-Korea filmitegijaks praegu, oli oma kindel nägemus, kuidas kaootiline lugu ekraanile tuua, sest "Hwayi" stiil on tõesti isikupärane. Ehkki tegemist realistliku krimidraamaga, kujutab näiteks filmi sümboolne algusstseen ebamaiselt lõrisevat monstrumit ennast väikesele hirmunud Hwayi'le ilmutamas; näiteks filigraansed algustiitrid ja osad dialoogidki mõjuvad kummastavalt.

Toosama koletis on mõttekujutuslik element, mis annab filmile palju juurde, hõlbustades vaiksevõitu peategelase — karmikäeliste kurjategijate salga poolt üles kasvatatud Hwayi — hingeelu mõistmist ja omandades filmi vältel ka olulise tähenduse. Sellest, et inimesel pole traditsiooniliselt luksust omale perekond ise valida ning on tihti vastu tahtmist sunnitud (kasu)vanemate jälgedeski astuma, on juba palju lugusid jutustatud, nii et kõikvõimalikud ekspressiivsed peensused on antud juhul tervitatavad, eriti arvestades, et sündmustik on nagunii ulatuslikum kui vaja. Loo keskmes olev jõhkardite kollektiiv pole kõige huvipakkuvam, aga vähemalt jääb osatäitjate seast intensiivsusega silma "The Yellow Sea's" ning "The Chaser'is" üles astunud Yun-seok Kim. "Hwayi" eriliseimaks küljeks on kahtlemata operaatoritöö — filmis on ebatavaliselt palju rikkalikke, meisterlikke kompositsioone, mis teevad terviku ligitõmbavalt elegantseks. Ja kuigi siin on brutaalseidki hetki, ei lase Jang domineerida vägivallal, mis teeb "Hwayi" läbinisti graatsiliseks. Filmi kui meediumit mõistab lavastaja hästi, aga paraku jutustab seda lugu ikkagi segava kohmakusega... või äkki on filmi lihtsalt seedida vaja. Leidsin muide ühe mõnusalt minimalistliku postri, mille postituse lõppu lisan.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar