Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 23. august 2014

"Words and Pictures" (2013)

Arvestades, millist laadi filmides Clive Owen või Juliette Binoche enamasti üles astuvad, uskusin ma "Words and Pictures'i" olevat pretensioonikam draama ja mitte malbe romantiline komöödia, aga mis seal ikka, reedeõhtul vaatamiseks sobib vahel nunnu tükk, mis ei pane õudseid unenägusid nägema või häälekalt töinama. Lihtsalt niisugustes filmides on enamasti peaosas umbes sellised kujud nagu Steve Carell või Tina Fey, muud midagi. Esimese asjana sümpatiseeris mulle igatahes Clive Owen'i tegelane Jack — jonnakas emakeeleõpetaja, kes alustab päeva klaasikese viinaga, kiusab vahetundide ajal kolleege totaka sõnamänguga ning kulutab vaba aega kusiseid luuletusi kirjutades, lootes mainet säilitada. Eks härra meenutas mulle mingil määral ennast, sest ega selle blogi valitsejagi tüüpiliselt klaasikesest viinast ära ütle, kuulab sarnast muusikat ja peab samamoodi sõnadest väga lugu. Juliette Binoche'i mängitud uimasevõitu kunstiõpetaja Dina, kes sõnade võlu näha ei suuda, armastab kogu südamest jälle pilte. Sellest erimeelsusest saab kahe pedagoogi vahel alguse sõda, mille käigus tekivad neil teineteise vastu tunded.

Jah, film on täpselt nii suhkrune kui kõlab, üksluiselt üles võetud pealekauba ja ehkki teema seda justkui eeldaks, pole lugu ise sugugi nüansirohke või sügav. Minu jaoks on nii Oscari-võitja Binoche kui Owen aga meeletult atraktiivsed. Isegi kui nad on sellisesse leebesse melodraamasse või millessegi veelgi jubedamasse lõksu tõmmatud, on neid põnev jälgida, nii et juba tänu nende loomulikule karismale ei jäta "Words and Pictures" üleliia paha maitset suhu. Tegelased on veidi enamatki kui teineteist aegapikku sallima õppivad egoistlikud intelligendid; nt Jacki alkoholism ja hirm põrumise ees viivad üsna kurvastavate seikadeni, see on suures osas lugu tema puhastumisest. "Words and Pictures" on lahjavõitu, aga omade võludega film, mida võib võrrelda joogiklaasi ümber ajanud põnniga — otseselt rahul temaga olla ei saa, aga samas ei suuda kurjasti öelda kah. Pealekauba õpetab see, mis on sõna "majonees" täpne algupära, nii et kes sedasorti infi hinnas hoiab, ei lahku nii-öelda tühjade kätega. Julgen oletada, et sellist pehmet vähenõudlikku meelelahutust tellitakse Elioni videolaenutusest kõige enam. Järgneva kaadri filmist pühendan Evelin Ilvesele! Olgu, nali, sellest filmist oli tegelikult võimatu leida pilti, kus Owen ja Binoche teineteise embuses pole... nii nunnu!

Dina värviküllased maalid, mida filmis näeb, tegi Juliette Binoche muide ise

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar