Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 9. september 2014

"As Above, So Below" (2014)

Püüan vahelduseks leebuda ja mitte sellepärast grimasse tegema kukkuda, et "As Above, So Below" näol on tegemist järjekordse found-footage õudusfilmiga (mis tähendab, et teostuselt on see sama kunstipärane kui peldikuseinale kritseldatud noku) ja keskenduda sellele, mis nii tüütuks muutunud žanrisse kuuluva filmi puhul tähelepanu väärib. Kes arvustusi-intervjuusid väga ei loe, ei pruugi ehk taibata, et "As Above, So Below" filmimine leidis päriselt aset kohas, kus selle tegevuski toimub, ehk Pariisi all asuvas kõhedusttekitavates katakombide võrgustikus, mida lisaks pimedusele ja tolmule täidavad reaalselt miljonite inimeste jäänused. Võite isegi arvata, milline paanika ja klaustrofoobia asjaosalisi nädalaid kestnud võtete käigus seepärast valdas.

Saab aru, et lisaks olustikule on autentne ka hirm, mida tegelased filmis tunnevad, kui katakombidesse lõksu jäävad ja läbi põrgu värava lähevad. Ehkki "As Above, So Below" on valdavalt üleloomulike elementidega õudukas, mis püüab publiku närve proovile panna kitsaste-kottpimedate ruumide (film püüab atmosfääri poolest sarnaneda kaasaegsele klassikule "The Descent", millele üks stseen isegi selgelt viitab) ning õõvastavate kujutistega, on märku võetud ka arheoloogiat, antropoloogiat jt teadusi hõlmavatest seiklusfilmidest. Toimub pidev mõistatuste lahendamine, iidsete säilmete uurimine ning mõistagi aardejaht, nii et kes mingil põhjusel imestanud, mis oleks tulemus, kui Indiana Jones, Robert Langdon või Lara Croft satuks ühte odava välimusega õudusfilmi, peaks antud filmi vaadates igatahes hästi aimu saama. Ehkki teadlikult ökonoomse stiili süü läbi on film robustne ja monotoonsevõitu, töötab kombinatsioon üllatavalt hästi — ehkki mitte veatu, on "As Above, So Below" korraga piisavalt närvesööv ja seikluslik.

Mul on samas kahtlus, et lõviosa filmi sündmustest mõtlesid selle loonud vennad Dowdle'id viimasel hetkel kohapeal välja, kuna filmi teine pool on nii kaootiline ja segane, et see ei paista ise ka mõistvat, mis täpselt sünnib ja miks... või eelistab seda lihtsalt saladuses hoida.
Pidades jälle silmas, kuivõrd nappide vahenditega see taotluslikult tehtud on, suudab film leidlikkust üles näidata küll. Tõsi, selles leidub ehmatuskohti, mis ei paneks imikutki võpatama, kuid paljud neis jahedates katakombides ilmutuvatest ebaloomulikest viirastustest on kõhedad ning mõistatused, mida maa alla tarkade kivi leidma tulnud alkeemiaekspert Scarlett ühes kaaslastega lahendama peab, piisavalt loomingulised. Tegelasedki pole nii šabloonilised kui esmapilgul tunduda võib, sest olles kord hädaorgu sattunud, avastavad abitud seiklejad enda õuduseks ka, et on sunnitud silmitsi seisma isiklike deemonitega, mistõttu peavad päevavalgele tulema traagilised intsidendid nende minevikust. See annab neile inimliku varjundi.

Näiteks Scarlett peab ühel hetkel jälle läbi elama õudseima sündmuse enda elus — isa enesetapu — ja see viib ühe üllatavalt tundeküllase hetkeni. Ning mis puutub Scarletti: on vaheldustpakkuv, et loo kangelaseks on sedapuhku kõrgelt haritud südikas naine, kes suudab ka kõige kriitilisemas olukorras külma närvi säilitada; just neiu intuitsioon, metoodilisus ja kiire nutt päästavad grupi korduvalt kindlast surmast. Õnneks on needsamad omadused vaieldavalt ka režissööril John Erick Dowdle'il, kes vennaga tandemis suutnud teha ühe eklektilisema ja efektiivsema found-footage filmi üle tüki aja.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar