Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 15. oktoober 2014

"Nightbreed: The Director's Cut"

Ülevaade ilmus ka ulmeajakirjas Reaktor.
80ndate lõpus anti õuduskirjanik Clive Barkerile, kelle madalaeelarvalist filmi "Hellraiser" oli saatnud edu, võimalus vändata mängufilm enda lühiromaani "Cabal" põhjal. "Cabal", mille kohta olen postitusegi kirjutanud, on mitmetahuline ja metafooriline lugu painatud noormehest nimega Boone, kes satub grotesksesse Midiani-nimelisse allmaailma, mis on lugematute end ühiskonna eest varjavate koletiste koduks. Barker, kellele usaldati ekraniseeringu tegemiseks pirakam rahasumma kui ta oleks oodata osanud, lähenes noore visionäärina projektile suurte ambitsioonide ja entusiasmiga, ent kui rahastajad tema töö vilju näha said, tundsid nad end kaunis nõutuna, sest tegemist oli millegi niivõrd võõrastavaga. Et filmi publikule vastuvõetavamaks teha, kamandas stuudio Barkerit filmi korduvalt ümber monteerima, kuni autori esialgsest visioonist polnud enam midagi järel. Stuudio heakskiidu saanud versioon, mida loo autor pidas ise näotuks ja hõredaks, jõudis pealkirjaga "Nightbreed" kinodesse 1990. aastal sõbrapäeva paiku (mis tähendab ühele õudusfilmile juba iseenesest halba) ja kellegi tähelepanu ei suutnud see ikkagi võita — filmil ei õnnestunud isegi tagasihoidlikku eelarvet tasa teha. Järgnevate aastate jooksul kujunes efektiderohkest "Nightbreed'ist" küll kultusteos, ent Barker pole filmi väljatulekust saati kinnitamast väsinud, kuivõrd rikkalikum ja omapärasem oli film enne radikaalsete muudatuste tegemist.

Nüüd, 25 aastat hiljem, on Shout! Factory Blu-rayl ja DVD'l välja lasknud Nightbreed: The Director's Cut'i, mis sisaldab 40 minuti jagu uut materjali, kusjuures 20 minutit niinimetatud kinoversioonist on hoopis välja lõigatud (tehes The Director's Cut'i kogupikkuseks parajad 2 tundi). "Nightbreed'ist" on, tõsi küll, juba varasemalt valminud ühe fänni käe all ülipikk The Cabal Cut, mida vist ainult festivalidel näidatud ongi, kuid tolle kvaliteet on väidetavalt vilets; Shout! Factory The Director's Cut on seevastu loodud rahuldama ka kallist kodukinosüsteemi omava inimese vajadusi. Eile postitas Barker Facebooki järgneva meeleoluka teadaande:

"Francis Bacon said "revenge is a dish best served cold," but I've found, in the case of the long awaited release of the director's cut of my film Nightbreed, the feeling of redemption that comes from the healing of old hurts is far more satisfying. We can now say, after twenty five years, that the film is exactly as it was meant to be, thanks in no small part to the movement of devoted supporters that is Occupy Midian. It is my sincerest hope that, with this new vision in hand, The Tribes of the Moon will continue to carry the banner and spread the word. We won the war. Now let us partake in the spoils together."

Olles teadlik, kui ägedalt stuudio Barkerile omal ajal kanna peale astus, tekitasid kuuldused kõnealuse restauratsiooni valmimisest minus kõvasti elevust. Igasugused põhjapanevad alternatiivsed versioonid lahedatest filmidest on mulle alati huvi pakkunud ja 1990. aasta "Nightbreed'i" olen selle esmakordsest nägemist saati sarmikaks fantaasiafilmiks pidanud. Ma ei hakanud "Nightbreed'i" skandaalset kinoversiooni uuesti vaatama, et täielikult selgusele jõuda, mis The Director's Cut'is spetsiifiliselt teisiti on, aga märgatavalt on muudatusi tehtud ohtralt  — isegi lõpp on ära vahetatud. Tõepoolest, The Director's Cut on tajutavalt provokatiivsem, kaasahaaravam ja rafineeritum film, kus nt taotluslikult vähendatud Deckardi (David Cronenberg) osakaalu, kes on karakteerne ja hirmutav kuju, aga saab kinoversioonis ülemäära tähelepanu. Suuresti tänu teistsugusele lõpule, mis on üllatavalt puudutav ja mitte nii robustne kui kinoversiooni oma, saab The Director's Cut'i vaadelda armastusloona (mida on mu jaoks on kindlasti romaan "Cabal"), sest Boone'i armastatu lepib mehe olemusega ja toob viimaks suuri ohvreid, et temaga koos olla.

The Director's Cut annab tagatipuks ka põhjalikuma ülevaate Midiani elukorraldusest ja linna ehmatavatest, aga vääritimõistetud asukatest, üks jõledam kui teine. Loo sügavam mõte seisneb muidugi selles, et Midiani elanikud kogevad täpselt samasugust hukkamõistu ja tagakiusamist nagu kõik vähemused, keda ei taheta, osata või suudeta mõista. Nii-öelda maapealsed inimesed, kes on ignorantsed ja sadistlikud, tembeldavad nad pahatahtlikeks ning peavad ainsaks lahenduseks Midian vägivaldselt hävitada, ehkki selle asukad on niigi valinud ennast peita ega jää õigupoolest kellelegi jalgu. Inimestel, kes üritavad sealseid koletisi mõista, on jälle oht nende poole tõmbuda. Kui näiteks tõrjutud preester Ashberry oma usust lahti ütleb, et Midian ta omaks saaks võtta, tunnistab ta tegelikult oma homoseksuaalsust, sest on sattunud endasuguste sekka, tunneb end korraga mõistetuna ning soovib nende sekka jääda ja oma õiguste eest võidelda. Pidades silmas, mis hiljuti Eestis sündis, on "Nightbreed'i" kui vägagi liberaalset allteksti sisaldavat filmi vast eriti huvitav vaadata, aga soovitatavalt hoole ja armastusega tehtud The Director's Cut'i näol. ;) Versioonist sõltumata puuduvad filmist endiselt morbiidsus ja maagilisus, mis läbivad lühiromaani — puhtalt seepärast, et Barker on sulepeaga kõvem kunstnik kui kaameraga — ning mõned b-filmilikud efektid rikuvad üldpilti, aga vähemalt eksisteerib filmist viimaks autori esialgsetele taotlustele ja nägemusele vastav versioon, mida saab tõesti soovitada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar