Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 31. oktoober 2014

ÕUDNE OKTOOBER 2014: "Anatomy" (2001)

IMDb õudusfilmifännidel on välja kujunenud iga-aastane traditsioon vaadata oktoobri käigus 31 õudusfilmi. Kuna žanr südamelähedane on ja väljakutse põnev paistis, otsustasin proovida sama teha ka ise, lähtudes vastavas IMDb teemas esitatud reeglitest. Pöörasin tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine, seejuures 31 valitust pole ma ühtegi varem näinud. Kavatsen igast filmist midagigi kirjutada. Ma pole muide ainus, kes endale niisuguse eesmärgi seadis — filmiblogijate seast lubasid sama teha nt Rassu ja Cochrane.



"Anatomie" (2001)

Sajandivahetusel välja tulnud meditsiiniteemaline thriller osutus kodumaal vägagi populaarseks ning sai ka järje. Kummagi stsenarist ja režissöör Stefan Ruzowitzky tegi alles hiljaaegu, muide, esimest korda Ühendriikideski filmi — ebaõiglaselt tähelepanuta jäänud "Deadfall'i". Vaatamata teatavale grotesksusele, mida käsitletav teema kaasa toob, on "Anatomy" suhteliselt noortepärane linateos, sest lisaks asjaolule, et selle südames on nooruslikud tudengid, kõlab filmis ka ohtralt mannetut 90ndate rokki ning kohatuid nalju. Ja seetõttu pole film ka läbini tõsiseltvõetav. Ka narratiiv on kohmakas, nii et kokkuvõttes kuulub "Anatomy" filmide hulka, mille puhul jääb mäletama vaid ägedaid pisiasju. Antud juhul näiteks üht seksapiilset blondiini ning ühes stseenis esinevaid kohati päris õõvastavaid mudeleid, mis — nagu filmis selgitatakse — on loodud surnukehade plastineerimise teel. Päriselt lõi need kaunid mudelid siiski spetsiaalne meeskond (sest režissöör pidas laipade kasutamist liiga ekstreemseks lahenduseks), lähtudes Gunther von Hagensi näitusest Body Worlds. Need filmi otstarbeks ehitatud mudelid näevad ülimalt tõetruud ning detailsed välja, meenutades natuke teleseriaali "Hannibal", nagu ka paar efektselt sürrealistlikku stseeni filmi alguses, mis sätestavad põnevalt kindla tonaalsuse... aga "Anatomy" ei suuda lõpuni nii köitev püsida. Ometi on Euroopa põnevikele tüüpilist sarmi ka sellel filmil.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar