Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 12. oktoober 2014

ÕUDNE OKTOOBER 2014: "The Devil's Backbone" (2001)

IMDb õudusfilmifännidel on välja kujunenud iga-aastane traditsioon vaadata oktoobri käigus 31 õudusfilmi. Kuna žanr südamelähedane on ja väljakutse põnev paistis, otsustasin proovida sama teha ka ise, lähtudes vastavas IMDb teemas esitatud reeglitest. Pöörasin tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine, seejuures 31 valitust pole ma ühtegi varem näinud. Kavatsen igast filmist midagigi kirjutada. Ma pole muide ainus, kes endale niisuguse eesmärgi seadis — filmiblogijate seast lubasid sama teha nt Rassu ja Cochrane.



"El espinazo del diablo" (2001)

Guillermo del Toro filmid on reeglina värviküllased ja ekstravagantsed möllukad, kus esikohal sageli määratlematud (ja iga filmiga justkui aina kolossaalsemaks muutuvad) fantastilised olendid. Rahutus kodusõjaaegses Hispaanias aset leidev kummituslugu "The Devil's Backbone", mida del Toro nimetanud enda kõige isiklikumaks filmiks, on siinkohal erandiks. Filmi südames on maalilises perifeerias asuv orbudekodu, mille teeb ainulaadseks sinna sõja käigus lennukist kukutatud kahjutu pomm, mis keset hoovi halvaendeliselt maast välja turritab. Asutuses elavates poisslastes, eriti selle uusimas asukas Carloses, tekitab pommist palju rohkem hirmu ja põnevust hoopis kummitus, keda võib silmata just öösiti, kui orbudekodu ruume täidab ja ümbrust täidab pilkane pimedus. Väikese poisi vaim on ainsaks filmi üleloomulikuks elemendiks; kui kõrvale jätta kõhedad stseenid, kus viimane end ilmutab, on "The Devil's Backbone" just poliitilist allteksti kätkev inimlik draama.

Teisisõnu on del Toro üritanud endale omase loomingulisuse ja säraga mitmeid erinevaid ideid kombineerida ning kuigi tal see poeetilisema ning tunduvalt hirmutavamagi "Pan's Labyrinth'iga" (mis on temaatiliselt sarnane) osavamalt välja tuli, on ka "The Devil's Backbone" tähendusrikas, salapärane ning traagiline lugu, kus õudseimaks pole mitte kummalised seletamatud nähtused, vaid nii reaalse maailma koledus kui inimese kurjus ja ahnus. Mitmetahulise, aga samas rahuldava lõpplahenduseta loo jutustamisel pole del Torot hätta jätnud operaator Guillermo Navarro, kes professionaalselt vastutanud, et iga kaader tunduks individuaalse kunstiteosena. Peen kaameratöö rõhutab alatasa ühtaegu sõjast kaudselt puudutatud sündmuspaiga maalilisust ning saladuslikkust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar