Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 16. oktoober 2014

ÕUDNE OKTOOBER 2014: "WolfCop" (2014)

IMDb õudusfilmifännidel on välja kujunenud iga-aastane traditsioon vaadata oktoobri käigus 31 õudusfilmi. Kuna žanr südamelähedane on ja väljakutse põnev paistis, otsustasin proovida sama teha ka ise, lähtudes vastavas IMDb teemas esitatud reeglitest. Pöörasin tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine, seejuures 31 valitust pole ma ühtegi varem näinud. Kavatsen igast filmist midagigi kirjutada. Ma pole muide ainus, kes endale niisuguse eesmärgi seadis — filmiblogijate seast lubasid sama teha nt Rassu ja Cochrane.



"WolfCop" (2014)

Pealkiri "WolfCop" peaks oma konkreetsuses päris hästi selgust andma, missuguse filmiga täpselt tegemist on. Inimene, kes teeb filmi nimega "WolfCop", ei unista kindlasti Oscarite võitmisest, nii et selgelt pole tegemist mõne hindamatu klassikuga, aga igavat reedeõhtut sobib see absurdimaiguline kaheksakümnendate vaimus õuduskomöödia suurepäraselt sisustama. Mina sain igatahes rohkem naerda kui oskasin oodata — vahest on asi selles, et tegemist Kanada filmiga, sest kogemus on justkui näidanud, et seal omatakse tänapäeval huumorist paremat arusaama kui Ühendriikides. Samuti lõbustavad mind enim komöödiad, kus peategelane on misantroopne alkohoolik, nagu antud filmis politseinik Lou Garou (prantsuse keeles tähendab loup-garou libahunti, nii et nimi on iseäranis nutikas). Olles hundi kuju võtnud ja otsustanud mundri selga tõmmata, tahab teine ikka napsutamist jätkata. Filmi lõpuosa, mis on odavate eriefektide ja digitaalse töötlemisega ära solgitud ja lihtsalt mitte kõige läbimõeldum, jääb häirima, kuid üldiselt on "WolfCop" meelelahutuslik ja üllatavalt sarmikas friigifilm, mis ei suvatse ennast ülemäära tõsiselt võtta ja mõjub isegi unikaalsena, sest politseifilme ja libahundifilme oleme näinud kõik, aga niisugust jantlikku hübriidi küll mitte. Teadupärast pole juba libahundid suutnud saavutada sellist populaarsust nagu vampiirid ja zombid. Ehkki nad esinevad marginaalsetes teleseriaalides nagu "Hemlock Grove" ja "Bitten" ja "Teen Wolf", ei saa hõbedast kuule pelgavad ja täiskuu ajal ringi jooksvad elukad tänapäeval teab mis palju tähelepanu, millest on veits kahju.

PS. Väga armas on The Dude Designs'i kujundatud "WolfCop'i" poster.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar