Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 6. november 2014

"Laggies" (2014)

Lynn Sheltoni ("Your Sister's Sister") lavastatud dramöödia "Laggies" südames on kahekümnendates neiu nimega Megan, kes erinevalt sõbrannadest pole endiselt mõistnud, mida elus teha soovib. Kui kauaaegne kallim spontaanselt ta kätt palub, on Megan nõus, kuid temas süttib ka paanika. Naine on sunnitud valetama, et tahab enne abielu sõlmimist seminarile sõita, tegelikult aga poeb peitu teismelise Annika koju, kellega hiljuti tuttavaks sai. Viimasel on keskkooliõpilasena omal hulk probleeme ja tagatipuks tekivad Meganil tunded Annika isa vastu, kes ei tea, et naine on juba kihlatud. Ühesõnaga intriige-konflikte on selles üldiselt südamlikus filmis lademes, aga ometi jääb segaseks, mida see elu kohta lõpuks öelda tahab. Osaliselt on kindlasti süüdi asjaolu, et Keira Knightley kehastatud Megan, selle loo n-ö kapriisne antikangelane, on küll võluv, aga suhteliselt ühedimensiooniline tegelane. Tema ebaleva iseloomu ning murelikkuse tagamaid ei seletata korralikult lahti ja filmi jooksul ei arenegi ta õieti.

Muidugi see, kes filmi jooksul midagi uut õppima peaks, on tegelikult noor Annika ning ootuspäraselt on lõpus isegi üks põgus stseen, kus Megan soovitab tal kõige olulisemat mitte teoreetilisse tulevikku lükata, kuid see tundub kuidagi niru ja ebamäärane tera, millega antud lugu lõpetada. Stsenaarium on ühesõnaga puudulik, mille tulemusena jääb tegelaste hingeelu veidi võõraks. Ometi ei jäta "Laggies" halba maitset suhu, sest see on mõnusalt kerge ja leebe ning hea rütmiga. Naisosatäitjad Keira Knightley ja Chloë Moretz on ebatavaliselt sarmikad, eriti meeldejääv on aga Annika isa mängiv Sam Rockwell, kes toob näiliselt improvisatsioonilise vigurdamisega filmi tohutult energiat ja päästab mesise loo võib-olla ainuisikuliselt täielikust kuivusest. Natuke lihtsameelne ja arusaamatute taotlustega väike komöödia, mille algus on järsk ja lõpp lihtsalt kohmakas, aga vahepeal on "Laggies" piisavalt lõbus ja hellatundeline, et natuke naudingut pakkuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar