Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 14. november 2014

"Obvious Child" (2014)

Gillian Robespierre'i debüütfilmi "Obvious Child" teravus ja ainulaadsus seisneb ennekõike asjaolus, et tegemist on romantilise komöödiaga neiust, kes teada saades, et on soovimatult rasedaks jäänud, tahab pikemalt mõtlemata raseduse katkestada. Abort on teadupärast tundlik teema, mis tekitab sageli tuliseid vaidlusi. Hollywoodi filmides suhtutakse sellesse igatahes reeglina hukkamõistvalt — isegi kui abort kuulub võimalike lahenduste hulka, leitakse lõpuks piisavalt argumente suure hurraa saatel sünnitamiseks. "Obvious Child'i" keskmes oleval sardoonilisel koomikul Donnal, keda kehastab imetlusväärse nõtkusega koomik Jenny Slate, ei teki selles osas mingisugust dilemmat. Selline vabameelne hoiak teeb filmi vähemalt kerge komöödia kohta mõnevõrra uudseks, aga mitte tingimata heaks. Donna otsusekindlus ja eneseuhkus teevad ta sümpaatseks, kõrvaltegelaste reaktsioonid neiu olukorrast kuuldes usutavad ning film suudab lõpuks väga delikaatselt ning viisakalt põhjendada tema valiku(te) õigsust, nii et põhimõtteliselt eesmärki see täidab. Ometi on lõppude lõpuks "Obvious Child'i" näol tegemist ootuspäraselt tagasihoidliku indie-filmiga, kus esikohal on siin teravmeelsustest tulvil stsenaarium. Kes regulaarselt väisab näiteks filmifestivale, on selliste ülepakutud dramaatikast hoiduvate südamlike komöödiatega kindlasti tuttavad ega leia sellest loost õigupoolest midagi tabavat või rabavat, isegi kui filmi ratsionaalsed seisukohad on lugupidamist väärt. Filmi süda on õiges kohas, aga kauaks mõtlema selle peale ei jää ning pikemaid arutelusid ei tekita... vähemalt juhul, kui vaataja on mõistev ja liberaalne inimene. "Obvious Child" saanud muide nime Paul Simoni väga vahva laulu järgi, mis filmis ka kõlab.

1 kommentaar:

  1. Suhtkoht lamedalt imev asi, standup-alguse peale oleks enamat oodanud.

    VastaKustuta