Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 9. november 2014

PÖFF 2014: mõned arvustused...

Tänavu ma paraku Pimedate Ööde Filmifestivalist aktiivselt osa ei võta, kuid loomulikult julgustan oma kolme lugejat seda tegema. Ootuspäraselt mitmekesist ja põnevat kava uurides märkasin, et olen mõnda filmi juba näinud ja arvustanud, nii et mõtlesingi teha ühe tagasihoidliku PÖFFi-teemalise eripostituse, mille kaudu vastavatele tekstidele hõlpsasti ligi pääseb. Kindlasti arvustan ma novembri jooksul veel PÖFFi raames linastuvaid filme, nii et kindlasti ei jää see väike kokkuvõte ainsaks festivaliteemaliseks postituseks.

TÄHED ÕLGADEL / STARRED UP

Filmi keskmes olevat impulsiivset paskaaki kehastav Jack O'Connell on ainuüksi välimuse poolest veenev ja kõigile oma halbadele külgedele vaatamata paratamatult meeldivgi. Tegelase suhtes tekitab ambivalentseid tundeid ka asjaolu, et kuna film ei reeda tema tausta kohta esialgu suurt midagi ning näitab teda heas valguseski, ei ole kohe arusaadav, kui ohtlik või halb ta reaalselt on. Loe edasi...

SIIN JA PRAEGU / THE SPECTACULAR NOW

Režissöör mõistab õnneks hästi, kui oluline on niisuguste linateoste puhul, et tegelased ei tunduks stereotüüpsete nukkudena, vaid reaalsete inimestena. Seepärast on "The Spectacular Now" trumbiks selle keskmes olevate teismeliste ehe iseloom, mis muuhulgas avaldub nende eelistustes, maailmavaates ja käitumises, ning näitlejad. Eriti silmatorkav on madalalaubaliste komöödiafilmidega tuntust kogunud Miles Teller. Loe edasi...

AITA, JUMAL, TÜDRUKUT / GOD HELP THE GIRL

Mis puudutab "God Help the Girl'i" olulisimat ehk muusikalist poolt: ootuspäraselt on laulud narratiiviga tähelepanelikult suhestatud. Murdoch kindlasti teadis esialgselt lüürikatki kirjutades, kuidas neid laule, mis nii temaatika kui tegelaste poolest nagunii tugevalt seotud on, võimalusel filmi sobitada, ja nõnda ei näi ükski mugandus sobimatu. Loe edasi...


ELU ISE / LIFE ITSELF

Filmikriitika valdkonnas oli Roger Ebert tõeline titaan. "Life Itself" ei tehtud kindlasti ilmaasjata. Eberti samanimelisel memuaaril tuginev film annab ülevaate mehe aastakümnetepikkusest karjäärist, aga näitab vahepeal ka eksklusiivseid videolõike, mis filmitud tema elu viimastel aastatel, kui meest tuli toita vooliku abil ja ta valmistus surema. Filmina on "Life Itself" maitsekas ja melanhoolne, mitte liiga sentimentaalne. Loe edasi...

PALO ALTO / PALO ALTO

Lavastajadebüüdi kohta vägagi tugevas filmis esineb tõtt-öelda sarnaseid peensusi, mis paljudes Sofia Coppola omadestki. Selles peegeldub elegantsi, õrnust ja melanhooliat, aga ka teravmeelsust ning lahvatavat nooruslikkust. Ma ei kujuta ette, millise ülesehitusega on täpselt raamat, aga filmile toob kasu, et see pole mitte kokku pandud eraldiseisvatest lühikatest nagu jutukogu ekraniseeringust ehk ootaks, vaid vaatleb tervenisti üht konkreetset teismeliste kollektiivi. Loe edasi...

VAENLANE / ENEMY

Kuna Villeneuve mõistab ideaalselt kaadrikompositsiooni ja selle olulisust, on "Enemy" muidugi laitmatult üles võetud. Filmi monotoonne meeleolu ja temaatiline üksluisus on seevastu frustreerivad. Kes kipuvad olema eriti valivad filmide suhtes, mille missioon on vaatajas järjepideva vigurdamisega võimalikult palju segadust tekitada, sundimaks toimuvale isiklikke tõlgendusi otsima, ei pruugi "Enemy'st" ülemäära naudingut saada. Loe edasi...

MA EI TULE TAGASI / I WON'T COME BACK

Anja lootused, mured ja hirmud joonistuvad selliste olukordade kaudu ilusasti välja; tegemist on selgelt konfliktse inimesega ja seeläbi on tema ohtlik teekond koos väikese Kristinaga näruses perifeerias ka köitev. Minu silmis on "Ma ei tule tagasi" lugu sellest, kuidas Anja õpib vastutama ja saab seeläbi päriselt täiskasvanuks, aga jõuab samas tulemusena ka nii-öelda üsasse tagasi. Loe edasi...

KIRSITUBAKAS / CHERRY TOBACCO

Filmi kergemeelne hoiak ja lõtv huumor ei võimalda, leian ma, võtta lugu nii tõsiselt kui see ehk väärib. Lõppude lõpuks jääb segaseks, kui väga film ise soovib, et teda tõsiselt võetaks. Žanriliselt määratleda on "Kirsitubakat" igatahes keeruline — seda komöödiaks kategoriseerides alaväärtustaksin filmi tõsiseid taotlusi, samas draamana jääb see ülemäära lahjaks ja pealiskaudseks. Loe edasi...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar