Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 15. detsember 2014

"A Walk Among the Tombstones" (2014)

Üldsusele justkui täiesti nähtamatuks jäänud "A Walk Among the Tombstones'i" treileri järgi oleks võinud arvata, et tegemist uue jaoga "Taken'i"-seerias, mis on põhimõtteliselt vastutav selle eest, et Liam Neesonist on saanud kaasaegne action-täht. Näitleja tegi noorusaastatel maitsekamaid karjäärivalikuid, mängides näiteks Rob Roy'd ja Oskar Schindlerit. Nüüd on saanud tavapäraseks nähtuseks, et Neeson mõnes järjekordses märulipõnevikus imeliku aktsendiga rääkivaid räpaseid kurjategijaid taga ajab, püstol käes ja sihikindel ilme näol. Kuigi niisugused filmid ei ärata oma näilises primitiivsuses kuigi palju usaldust (ja osad, nagu näiteks "Taken 2", on vaieldamatult halvad), osaleb Neeson kindlasti olemuselt huvitavamates ja intelligentsemates põnevikes kui näiteks sama populaarne Jason Statham, kes on samuti britt, kuid publikut vaimustanud eeskätt treenitud füüsise ja muljetavaldavate oskustega võitluskunstide alal.

Võiks arvata, et süngema iseloomuga Neesoni jaoks on lihtsalt mugav ühe üksluise žanri juures püsida, aga ometi paistab välja, et kuigi mees mängib nüüd eranditult rolle, mis eeldavad ennekõike relvaga vehkimist, kamandamist-kurjustamist ja ähvardava näo tegemist, võluvad teda nüüdki komplekssed tegelased, keda vaevavad krooniline väsimus ja isiklikud deemonid. Isegi haaravas "Non-Stop'is" kehastas Neeson üksildast alkohoolikut, kel õige kodu justkui puuduks. Sarnane lugu on "A Walk Among the Tombstones'iga", kus Neesoni kehastatud isehakanud eradetektiiv Matt Scudder pole pooltki nii skemaatiline karakter kui esmapilgul tundub ja mõni arhetüüpne kangelane ammugi mitte. Tegemist konfliktse ja painatud mehega, kes pidanud kärakalembuse ning halbade otsuste tõttu palju hingevalu kogema ning abistab nüüd New Yorgis kopsaka tasu ees hädas inimesi, tegutsedes eranditult üksinda. Mehe depressiivsus ja stoiline iseloom ühes tavatult elutu tegevuspaigaga annavad põnevikule sünge meeleolu, millesugust Neesoni filmides miskipärast tihti kohtab.
"A Walk Among the Tombstones" põhineb romaanil, mille autor Lawrence Block on Scudderist kirjutanud tosinkond kriminulli. Loost, mis hõlmab rohket uurimist-puurimist ja kahtlaste kujudega suhtlemist, paistab välja küll, et film mingisugusest marginaalsest detektiiviromaanide seeriast põlvneb. Peaosatäitjal on ootuspäraselt palju screen presence'it, aga filmist puuduvad täielikult moodsus, koloriitsus ja sära, mida niisugune kahetunnine põnevik tänapäeval tarvitseb. Ometi on Scott Franki kirjutatud-lavastatud "A Walk Among the Tombstones'i" süda selgelt õiges kohas.

Tulevahetusi-kaklusi esineb siin minimaalselt, et jääks võimalikult palju aega tegelaste tundmaõppimiseks, ja siinkohal ei pea ma silmas vaid Scudderit, vaid ka kõrvaltegelasi, kellel on ebatavaliselt palju sügavust — Scudderi kõrval mõjub intrigeerivalt ka ninakas tänavalaps TJ, kelle Scudder vahepeal appi värvab. Vastupidiselt ootustele on see realistlik krimka just mõtlevale inimesele ja vahepeal oma taotlustes ehk liigagi pretensioonikas. "A Walk Among the Tombstones'i" õhustik on efektselt raske ja kompromissitu lugu sisaldab omi põnevaid väärtusi-peensusi, andes märku stsenaariumi asjalikkusest. Paraku on see nüansirohke film igavalt lavastatud ning selle tagajärjel üksluine, monotoonne ja täiesti sarmitu, tarvitsedes rohkem subtiilsust. Ei pane just imestama, et Scott Frank on stsenaristina tegutsenud oluliselt kauem kui režissöörina. Aga kuigi filmi puudused ei jää märkamatuks, on tegemist ülla katsega luua midagi tõsisemat-vanamoelisemat kui oleme nüüdisajal harjunud nägema.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar