Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 12. detsember 2014

"Blood Glacier" (2013)

Nüüdisajal kohtab kvaliteetseid koletisefilme harva, nii et Austriast pärit "Blood Glacier" ("Blutgletscher") on isegi vaatamata ilmselgetele sarnasustele märgilise "The Thing'iga" üpriski nauditav žanrifilm, võludes nii tempokuse kui traditsioonilisusega. Kuigi antud teosestki ei puudu näiteks sellised tuttavalikud elemendid nagu pimedas ruumis äratundmatuks olendiks moonduv koerlane või närvesöövalt kõle muusika, pole see sama atmosfääriline või rusuv kui John Carpenteri klassik (ega vist üritagi olla), kuid madalapoolset eelarvet on otstarbekalt ära kasutatud, halvaendelist ökoloogilist anomaaliat puudutav lugu pole ülemäära primitiivne ega loll ning film kätkeb üksikuid toredaid üllatusigi. Enamasti muidugi unikaalsete eluvormide näol, mis on üldiselt loodud praktiliste vahenditega ja mitte mõnes arvutiprogrammis, nii et kes iganes väärtustab vanamoelisemat laadi õudusfilme, mille tegemisel on jäädud kindlaks klassikalistele lahendustele, leiab nostalgilisest "Blood Glacier'ist" nii mõndagi tähelepanuväärset.

Sisulisest küljest on film jälle kaasaegne ja ka aktuaalne, kuna teemaks just spetsiifilised kliimamuutusest johtuvad probleemid, mis võivad lõpuks viia inimkonna kui sellise hukuni — esmapilgul määratlematud olendid, kellega uimased teadlased filmis kokku puutuvad, pole maavälise päritoluga nagu analoogilistes filmides (hetkiti meenus mulle ka "Evolution"), vaid inimtegevuse kaudne tagajärg. Apokalüptilised kaadrid veripunaseks värvunud suursugustest liustikest on varane hoiatus võimalike pöördumatute muutuste kohta, millele uurijate seltskond on esimeseks tunnistajaks, kusjuures omaette häiriv on ka ebaloogilisusele kalduv, aga pessimistlik lõpplahendus.

Tänuväärne on, et film ei muutu "An Inconvenient Truthiks", jättes ettenägelikult kasutamata soodsa võimaluse globaalse soojenemise teemal üleolevalt moraliseerida. Imelikke helisid tegevaid agressiivseid monstrumeid sisaldav õudukas ei tohiks nagunii arvata, et peaks selles osas sõnaõigust omama. Problemaatiline on jälle, et tegelased pole põnevalt kirjutatud ega isegi sarmikad ning nende reaktsioonid ohtlikele situatsioonidele ja ebatavalistele leidudele masinlikud, justkui näitlejad arvaks filmi olevat pealiskaudsem ja väärtusetum kui see päriselt on. Selle tulemusena pole "Blood Glacier" ka nii energiline kui võiks ning jääb seega meelde ennekõike oma tehniliste tugevuste poolest, aga seegi pole halb variant.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar