Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 19. detsember 2014

"Men, Women & Children" (2014)

Enda kõige ulatuslikumas ja tegelasterohkemas, aga ka sapisemas ning üksluisemas draamas seni vaatleb režissöör-stsenarist Jason Reitman ammendavalt kaasaegse tehnoloogia ja ennekõike interneti mõju inimestele, kasutades selleks nägusat kollektiivi väljamõeldud karaktereid (keskkooliõpilased ja nende vanemad), kelle elus mängib virtuaalmaailm nii suurt rolli, et on hakanud tekitama ka spetsiifilisi individuaalseid probleeme.

Tegelaste hulka kuuluvad näiteks: pereisa, kes on sõltuvuses netipornost ning otsustab selle vahtimisest tekkinud fantaasiate rahuldamiseks katsetada online-eskortteenust; tolle abikaasa, keda üksildus sunnib jälle kohtingusaidil konto looma; noormees, kes hoolimata suurepärastest oskustest otsustab kooli jalgpallimeeskonnast välja astuda, et pühenduda "Guild Warsi" mängimisele; teismeline plika, kes tahab üle kõige saada näitlejaks ning omab isiklikku kodulehte, mis on täidetud suhteliselt paljastavate demonstratiivsete fotodega jpt. Kaasaja inimeste järk-järgult süvenev sõltuvus internetist ning aina kompaktsemaks muutuvatest vidinatest, mis võimaldavad ligipääsu sellele, on aktuaalne ja universaalne teema ning Reitmani "Men, Women & Children" tahab olla fundamentaalne draama selle kohta, kuid ei toimi vähese mitmekesisuse, monotoonsuse ning ebaratsionaalsuse pärast, eriti kui võrrelda seda mulluse "Disconnect'iga" — filmiga, mis käsitles sama probleemi palju intelligentsemalt ning tunnetuslikumalt ega paistnud seejuures olevat isikliku kibestumuse vili. Film kujutab tervet seltskonda õnnetuid zombisid, kes vahivad sagedamini ekraani kui üksteist, saadavad tuttavatele-perekonnaliikmetele regulaarselt vigases inglise keeles tekstisõnumeid ja vaatavad aktiivselt siivutuid videosid-pilte või lihtsalt Facebooki, aga paraku ei tekita ükski neist eriti sümpaatiat ja lähedustunnet ammugi mitte. Tegelaste seas on muide ka kõhnumise huvides söömisest loobuda otsustanud noor tütarlaps, kelle esimene seksuaalvahekord lõpeb rasedusega, kuid tema probleemid on interneti kasutamisega jälle kaudselt seotud.
Probleem pole antud juhul selles, et tegelased poleks usutavad (vastupidi — oma harilikkuses on nad seda vägagi), vaid filmi rõhutatud jaheduses ning üldises depressiivsuses, mis teeb nende ilmetu argielu jälgimise kurnavaks ja ebahuvitavaks kogemuseks. Kahtlemata on "Men, Women & Children", kust puuduvad täielikult nii huumor kui soojad tunded, üks selle aasta rõõmutumaid ja pessimistlikumaid filme. Reitmanil on igatahes üsna küüniline nägemus tänapäeva inimesest ja peab tunnistama, et põhjendatultki. Ühes nukras stseenis näeme kaubanduskeskuses tervet hulka suvalisi poodlejaid, kes ei paneks pommiplahvatustki tähele, sest nende pilk on ainiti nutitelefonil; väikesed jutumullid nende kohal illustreerivad, millist sõnumit-fotot keegi parajasti vaatab või saadab. Kuigi Reitman ei ütle selle halemeelse draamaga õigupoolest ka midagi, mida natuke ringi vaadata oskav inimene juba ei teaks, võiks temaatilises plaanis kõnekas ja päevakajaline "Men, Women & Children" põnevama käsitlusviisi korral ju väärtuslik olla. Valdavalt noortest koosnev näitlejaskond väärib enim tunnustust, olgu selleks siis reeglina komöödiates üles astuv Adam Sandler või jamesdeanilik tõusev täht Ansel Egort — osatäitjad on sarmikad ja teinud tubli tööd, kuid oma aeglase tempo, ebasiiruse ning ühetoonilisuse pärast suigutab "Men, Women & Children" sama ruttu magama kui klaas sooja piima või Frank Sinatra hääl. Vastupidiselt lõviosale kriitikuist pidasin ma Reitmani mullust "Labor Day'd" päris atraktiivseks melodraamaks, kuid "Men, Women & Children'i" osas pean jälle nõustuma seda rünnanutega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar