Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 29. detsember 2014

NÄDALA LAUL: Bob Dylan - 'Seven Curses'

Teen nüüdsest osadel esmaspäevadel muusikateemalisi postitusi, kus avaldan mõtteid lähiajal sügavamalt muljet avaldanud või huvi pakkunud laulu kohta, keskendudes ennekõike sisule. Alustan oma suure lemmiku Bob Dylani varase palaga 'Seven Curses'.

Dylan kirjutas ja salvestas laulu 'Seven Curses' 1963. aastal enda kolmanda albumi The Times They Are a-Changin' jaoks, kust see paraku välja jäi. Klassikalise looga laulus varastab vanamees nimega Reilly noore täku, kuid ta püütakse kinni ning mõistetakse teo eest surma. Lootuses mehe õudsest saatusest päästa, saabub kohale Reilly tütar, kaasas palju hõbedat ja kulda, mida pakkuda isa surma mõistnud kohtunikule. Kohtunik ei huvitu varandusest, kuid nõustub vanamehe vabastama, kui saab neiuga vahekorda astuda. Kuigi vanamees keelab tal kohtuniku nõudmisele vastu tulla, on tüdruk nõus, kuid avastab hommikul, et tema isa on kõigest hoolimata üles poodud. Oma õeluse eest saab kohtunik karistuseks seitse spetsiifilist needust. Erinevalt mitmest albumile arvatud surmast ja ebaõiglusest rääkivast laulust, mille ainestikuks on konkreetsed päevakajalised sündmused ('The Lonesome Death of Hattie Carroll', 'Only a Pawn in Their Game'), ei ole seejuures selge, millal või kus tegevus toimub. Dylani asjatundja Clinton Heylin nendib raamatus "Revolution in the Air: The Songs of Bob Dylan, 1957-1973", et autor on lähtunud Kesk-Euroopa folkloorist, mainides ka, et samal perioodil laulis Judy Collins analoogilise sisuga laulu 'Anathea'.

'Seven Curses' on ennekõike ballaad ebaõiglusest ja võimu kuritarvitamisest. Dylani jaoks on arusaamatu, kuidas saab otsustada üks inimene ligimese elu üle — eriti keegi, kes nii moraalitu, omakasupüüdlik ja ahne nagu laulus kirjeldatud kohtunik. Dylan kirjutas samal perioodil ka teise laulu kohtunikust, kes langetab karmi otsuse: samuti albumilt The Times They Are a-Changin' välja jäänud 'Percy's Song'is' määratakse 99 aasta pikkune vanglakaristus noormehele, kes teinud autoavarii, põhjustades kaasreisijate surma. Tolle sõber külastab otsuse langetanud kohtunikku ja püüab viimast tulutult veenda, et tegemist oli kõigest halva ilma poolt põhjustatud õnnetusega ning niisugune karistus pole õiglane. 'Seven Curses'i' kohtunik on loomulikult hulga alatum, kuritarvitades oma võimu, et rahuldada isiklikku himu. Ta tahab vana Reilly tütart ning saadab mehe surma isegi siis, kui tüdruk on püüdlikult eneseohverduse teinud, rikkudes meelega antud lubadust. Kirjandusprofessor Christopher Ricks toob raamatus "Dylan's Visions of Sin" tähelepanelikult välja, et nii Reilly kui kohtunik kuuluvad vanemasse põlvkonda ("When the judge he saw Reilly’s daughter / His old eyes deepened in his head...") ning tunduvad selles loos ka teadlikumad või kavalamad kui surmamõistetud Reilly naiivne ja abitu tütar. Kohtunik ei huvitu kullast, sest tal on seda juba piisavalt, ja sellest ei hooli ta põrmugi, kas Reilly sureb või mitte.

Sama kehtib ka Reilly enda puhul, kes kinnitab tütrele juba alguses, et ta on samahästi kui surnud ja kohtunik tahab lihtsalt tüdrukut ära kasutada. Küsimus on, miks Reilly peaks varastama looma, kui tal paistab olevat rikkusi (vähemalt tema tütar saabub isiklikul hobusel, kaasas peotäis kulda ja hõbedat). Sõnade järgi võib eeldada, et Reilly tahabki surra või põgeneda tagasi vaatamata paigast, kus õigust mõistab inimene, kes on niivõrd alatu ja õel kui too kohtunik. Lõpus saab Dylanist endast õigusemõistja, kui kohtunikule pannakse peale seitse needust, millest viimased kaks on: "That six diggers will not bury him / And that seven deaths shall never kill him...". Noore Dylani pessimism ja laulus kujutatud situatsiooni iroonia avaldub mitte vaid Reilly saatuse paratamatuses, vaid ka asjaolus, et Dylani silmis on tõeliseks karistuseks just mitte niipea mulda puhkama saada, ja loo traagika seisneb ennekõike Reilly tütre ohverduses. Mitmes varases Dylani laulus on kujutatud vaevlevaid naisi ('A Hard Rain's a-Gonna Fall': "I met a young woman whose body was burning"), kuid mitte nii dramaatilisel moel kui antud ballaadis, kus Reilly tütre tegu illustreerivad dylanlikult apokalüptilised kujundid: "The gallows shadows shook the evening / In the night a hound dog bayed / In the night the grounds were groanin’...". Kindel on, et see laul oleks ajaproovile mitte kõige paremini vastu pidanud albumile hästi sobinud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar