Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 18. detsember 2014

"No Good Deed" (2014)

Kummaline lugu selle filmiga: kuigi tegemist täiesti teisejärgulise ja suhteliselt odava põnevikuga, millele ei tehtud isegi eriti promo, ulatus selle kassatulu Ühendriikides 50 miljoni dollarini... aga on samas täiesti tavaline, et USA's saadab edu linateos, mille sihtrühmaks afroameeriklased.

"No Good Deed'i" atraktiivseimaks omaduseks ongi meespeaosatäitja Idris Elba, kelle puhul on silmapaistvaimad suur kehaehitus ning madal hääl, mis muudavad mehe ühtaegu ähvardavaks ja aukartustäratavaks. Hädapätakaid see mees igatahes ei mängi. Arvestades, et möödunud aastal mängis Elba biograafilises draamas "Mandela: Long Walk to Freedom" Nelson Mandela rolli, on muidugi omaette küsimus, miks näitleja soostus olemuselt nii maitsetus filmis nagu "No Good Deed" kehastama naiste kallale kippuvat vägivaldsete tendentsidega jõhkardit, aga kindlalt on Elba selle põneviku põhiväärtuseks. Lugu on lihtne: noor juristist ema, kelle abikaasa on nädalavahetuseks ära sõitnud, lubab oma majapidamisse sõbraliku Colini (Elba), kes tuleb tema uksele jutuga, et on oma autoga lähedal kraavi sõitnud ning peab helistama, et puksiir tellida. Naine ei oska aga aimata, et tegemist vaimselt ebastabiilse põgenikust kurjategijaga, kes äsja laualambiga surnuks tagunud oma pruudi ning omab kurje kavatsusi ka tema suhtes.
Niisuguste sadistlikkusele kalduvate 90ndate vaimus thrillerite vastu pole mul otseselt midagi ja ausalt öeldes mõjuvad need nüüdisajal vaheldustpakkuvaltki, kuid "No Good Deed" on sümpaatsetele osatäitjatele vaatamata suhteliselt rumal ja näotu ning seda kuni Colini motiive seletava mageda lõpplahenduseni, millega film ennast juba ei lunasta. Pole ühtlasi ebatavaline, et vaimukana mõjuvad momendid, mis ei peaks tegelikult vaimukad olema, kuid veidi odavat närvikõdi see üheülbaline exploitation-film iseenesest pakub. Tükk aega pole täiesti selge, millised on Elba mängitud karismaatilise maniaki Colini kavatsused pereema suhtes, kes ta pahaaimamatult oma koju lubab ja kellega esialgu väga sõbralikult käituv mees peenelt manipuleerib. Vahepeal on õhus seksuaalset pingetki, sest koduomanikule ootamatult külla tulnud vallaline sõbranna peab salapärast, aga sarmikat külalist seksuaalselt ligitõmbavaks.

Filmi teeb mõnevõrra perversseks asjaolu, et see kujutab seksapiilseid üksildasi naisi himustamas potentsiaalselt ohtlikku võõrast meest ja tema seltsi nautimas, sest vaatajale on algusest peale selge, et tegemist brutaalse tapjaga, kes võib neilgi iga hetk kaela murda. Psühholoogilises plaanis on see üllatushitiks osutunud film isegi nüansirohke ja tugeva screen presence'iga Elba sobib mitmepalgelise Colini rolli kenasti, kuid paraku ei suuda tema ega ükski kaasosatäitja üksinda naistevastasest vägivallast pungil ja märgatavalt vaimuvaest "No Good Deed'i" täielikult nauditavaks teha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar