Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 11. detsember 2014

"The Hobbit: The Battle of the Five Armies" (2014)

Vaadatud 3D's ja kõrge kaadrisagedusega.

Suurejoonelise "The Hobbiti"-triloogia kolmanda ja teisisõnu viimase peatüki "The Battle of the Five Armies" alguses ründab vabaks saanud tulgsülgav lohe Smaug Dale'i küla, tuhastades suurema osa sellest ja sundides vähesed ellujäänud põgenema. Paraku on apokalüptiline avastseen, kus leegid õgivad nii maju kui külaelanikke ja näiliselt peatamatu koletis taevalaotuses pahaendeliselt ringi tiirutab, ka filmi kõrghetkeks. Ükski lohe hävitustööle järgnev sündmus ei tõsta pulssi kuigi palju, olgugi et just antud jaos leiab aset kõige otsustavam lahing (millele viitab ka kõlav alapealkiri).

Ma ei tea, kas süüdi on tõik, et sündmused leiavad sedapuhku täielikult aset ühes piirkonnas või et tegemist on lühima Tolkieni ekraniseeringuga seni (144 minutit), aga arvestades, et "The Battle of the Five Armies" peaks olema suure seikluse finaal, ei ole see kaugeltki joovastav, sisaldades vaid üksikuid värvikaid hetki... ja sedagi kulukate eriefektide pärast, mille abil kogu see möll põhiliselt realiseeritud on. Luke Evansi kehastatud Bardi püüdlused lapsi sõjakeerises kaitsta tekitavad pinget ning osad Azogi armeesse kuuluvad jäledamad olendid on välimuselt hirmuäratavad, elavdades filmi natuke, ent üldises plaanis tundub loo kulminatsiooniks olev grandioosne kokkupõrge, kus Peter Jackson kasutab jälle mugavalt kõigile niigi tuttavaid trikke, kuidagi hädine ja põhjapanev ammugi mitte. Sageli lohaka arvutigraafika tõttu tundub film kiirustamise tulemus ega jäta täielikult kvaliteetset muljet, eriti palju hoolikama "Lord of the Rings'i" triloogia kõrval.
Antud juhul pole probleem vist niivõrd põnevuse või hoogsuse vähesuses, kuivõrd tõeliselt liigutavate, ohtlike või hämmastavate olukordade puudumises ning filmi üldises kohmakuses. Tähtsustatud on, et kõige mõttetumadki tegelased saaks midagigi olulist teha või öelda, mis tähendab, et peame muu seas olema tunnistajaks ühe unibrow'ga tolguse Alfridi, kes ühel hetkel võitlemisest pääsemiseks naiseks riietub ja igas olukorras kuldmüntide pätsamisest mõtleb, tobedatele ettevõtmistele. Fundamentaalsete karakterite nagu Bilbo või Gandalfi roll on mainitud kõlupea, haldjate, Azogi ja Thorini kõrval jälle eriliselt väike. Tundub, et "The Battle of the Five Armies'i" tagasihoidlik kestus (vähemalt Tolkieni ekraniseeringu kohta...) ei ole lihtsalt kokkusattumus — kinodes näidatavat versiooni on ilmselt püütud teadlikult võimalikult lühikeseks kärpida, mille tagajärjel tundubki see ebatäielik, eriti kõik lahingu kulgu puudutav. Samas miski filmi puhul ei pane ka ihkama, et see pikem oleks; pigem jõudsin haldjate ideaalseid juukseid jõllitades ja neid infantiilseid (ja sageli seksistlikke) nalju kuuldes äratundmisele, kui tüdinud ma Jacksoni seeriast olen. Fännide suust olen kuulnud, et "The Desolation of Smaugi" Extended versioon on märgatavalt ammendavam ja ühtlasem kui kinodes näidatu, ju on "The Battle of the Five Armies'iga" samamoodi!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar