Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 11. detsember 2014

"The Trip to Italy" (2014)

Kui 2010. aasta komöödia "The Trip" pandi kokku samanimelise teleseriaali kuueosalisest esimesest hooajast, siis PÖFFilgi linastunud "The Trip to Italy" pandi omakorda kokku seriaali teisest hooajast, kus võrdselt karismaatilised Steve Coogan ja Rob Brydon külastavad kõige maalilisemaid paiku Itaalias, kostitavad end traditsiooniliste gurmeetoitudega ning ütlevad reisi käigus välja kõik, mis suhu peaks tulema. Tänu kummagi rõõmsatujulise naljatilga erudeeritusele ning teravmeelsusele on nende ohter lobisemine just see, mis selle kerglase, ent läbini muheda filmi nõnda säravaks teeb.

Ma ei tea, kas asi on erilisemas sündmuspaigas või improviseerivad taas iseennast mängivad peaosalised seekord julgemalt, aga kahtlemata on antud komöödia ka elavam ja meeleolukam kui "The Trip". Viimase tegevustik on muidugi samalaadne, aga tolles püsis kulinaarseid naudinguid otsiv tandem Itaaliast tunduvalt üksluisemal Inglismaal — "The Trip to Italy's" viibivad nad võõramas (ja kultuursemas) keskkonnas ning see lisab kui iseenesest vaimukust-värvikust. Et tegemist on Briti toodanguga, pole filmis muidugi midagi maitsetut nagu tüüpilisemates USA komöödiates, kus ülbete ameeriklaste saabumine Euroopasse toob kaasa lihtsalt labaseid õnnetusi, solvanguid ja piinlikke konflikte. Enim lõbustab "The Trip to Italy" terane huumor arvatavasti filmihuvilisi, sest nagu "The Trip'is", imiteerivad taltsutamatu isuga rännumehed muudkui kuulsaid näitlejaid, samuti viidatakse näiteks ühel hetkel tänavale, kus asus Gregory Pecki kehastatud Joe Bradley korter klassikalises filmis "Roman Holiday".
Lugematuid iidseid ja lummavaid ehitisi, mis täidavad Roomat ning teisi valgusküllaseid linnu, mida nii pastast kui päikesest uimased mehed väisavad, uudistatakse lugupidamise ja imetlusega; hoolikalt valmistatud roogasid maitstakse jälle aeglaselt ning keskendunult, aga lapseliku kirglikkusega, kuigi kumbki mees pole iroonilisel kombel gastronoomia alal ekspertki. Õige pisut raskust lisab sellele loole asjaolu, et idüllilise reisi jooksul läheb Coogan kamraadi peale kadedaks, sest viimasel tekib šanss saada tähtis osa Michael Manni järgmises filmis. Harmoonilisuse säilitamise huvides ei ole aga stsenaariumisse kirjutatud ebamugavaid tülisid, mis võiks Coogani ja Brydoni sõprusele saatuslikuks saada. Just kergemat elamust igatsevale inimesele ideaalne "The Trip to Italy" on rahustavalt peen ja malbe, aga ka intiimne komöödia, mis tuletab meelde Euroopa kõige kultuursemate ja majesteetlikumate linnade loomulikku müstilist ilu ning annab samas tõestust, et kahe rafineeritud mehe vatraminegi võib palju lõbustada. Kui seriaalile peaks tehtama 3. hooaeg, valmiks ilmselt sellestki eraldi mängufilm... ja mina kindlasti ei pahandaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar