Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 31. detsember 2014

"This Is Where I Leave You" (2014)

USA's toodetakse palju komöödiaid ja draamasid hullumeelsetest perekondadest. Kui hakata viimaste aastate jooksul valminud filmide seast näiteid otsima, siis meenub kohe mullune "August: Osage County", mis põhineb samanimelisel näidendil ja mille põhitugevuseks loomulikult Meryl Streep, kes kehastab seal ravimeid armastavat kiuslikku fuuriat Violet Westonit. Tolle filmi ja paljude teiste kõrval on tänavune "This Is Where I Leave You", mis vaatleb jõuetut Altmanide perekonda, oma kergemeelsuses igatahes väheütlev, omades liiga vähe sügavust ja õrnust, et olla puudutav draamana ja liiga lapsik, et sel oleks väärtust komöödiana.

Jääb mulje, nagu režissöör taibanuks alles töö käigus oma üllatuseks, et film peaks olema ka draama. Iseenesest on üllas, et "This Is Where I Leave You" tahab olla midagi enamat kui pelgalt labane komöödia, kuid tegelased pole lihtsalt küllalt karakteersed, reljeefsed ega sümpaatsedki, et nende probleemidest saaks õieti hoolida. Ja mis puutub huumorisse, siis soovida jätab seegi — labasemad momendid oleks kui varastatud mõnest noortekomöödiast ja mõjuvad eriti pentsikult, kuna tegelased on apaatsed keskealised inimesed. Nende küünilisus ja tahumatu iseloom võiks isegi mõjuda vaimukalt, aga režissöör pole suutnud leida vastavat tonaalsust — jääb mulje, nagu oleks püütud teha siirast ja sooja melodraamat ebameeldivatest ükskõiksetest inimestest.

"This Is Where I Leave You" aluseks on filmi stsenaristikski olnud Jonathan Tropperi samanimeline romaan, mis paljusid Goodreads'i kasutajaid on peletanud teatava roppuse ja vastikuse pärast, ning samasugust mõju avaldab ausalt öeldes ka silmapaistvalt vaimuvaene ja sarmitu film. Kuna see pole kindlal arusaamisel, kas olla šokeeriv või südamlik, püüab film olla kord esimest, kord viimast ning jätab lõpuks lihtsalt kaunis mannetu, ebaleva mulje. Aga kiidusõnad püüdlikele osatäitjatele, kelle seast leiab ka ebatavaliselt noorusliku Jane Fonda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar