Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 26. jaanuar 2015

"Everly" (2014)

Mina järeldan, et "Everly" näol on tegemist teadliku katsega jäljendada selliseid ägedaid kaasaegseid žanrifilme nagu "Dredd" ja "The Raid", mis paistavad silma just kitsa tegevusruumi poolest, kuid on selle kiuste tempokad, spontaansed, pilkupüüdvad ja muidugi lahedalt vägivaldsed. Erinevalt võrdluseks toodud kahest filmist on "Everly" aga puiselt lavastatud ja põhjendamatult pooletoobine. Võib-olla oligi režissöörile, varasemalt just meeleolukaid b-kategooria (õudus)filme teinud Joe Lynchile takistuseks, et tal oli tavalisest vähem liikumisruumi — tegevus ei toimu päise päeva ajal metsas nagu tema eelmiste 'šedöövrite' puhul, vaid hämaras korteris, kus üks vormikas näitsik peab sõdib teda ükshaaval ründavate kõrilõikajatega...

Mis tähendab, et "Everly" võiks teoorias olla meelelahutuslikult toores ja otsekohene pulp noir, kuid märgatavalt nurgeliste action-stseenide, liialt arulageda huumori ning imelikult liikuva süžee tõttu ei paku film täielikult seda, mida justkui lubatud. Aga asi seegi, et armastusväärselt karmiilmeline sekspomm Salma Hayek mängib tosinkonna vääritu jätise sihtmärgiks saavat nimitegelast täitsa lahedalt. Omaette probleemiks on, et filmi kerge, koguni lapsemeelne hoiak läheb tugevalt vastuollu selle julmuse ja sadistlikkusega — kuidagi võõrastav on, et tegelased suhtlevad ja käituvad nagu kaheteistaastased ega võta vahepeal tõsiselt olukordi, mis olemuselt on väga tõsised, kuid ometi on film taotluslikult brutaalne isegi täiskasvanutele mõeldud mölluka kohta, sisaldades näiteks üht suhteliselt häirivat piinamisstseeni ning tuues mängu ka lapse ja koera.

Teatav äärmuslikkus pole tingimata halb, kuid kohmakas viis, kuidas siin vahepeal kombineeritud absurdihuumor ning sadism, jätab mulje, et pole suudetud leida päris õiget tonaalsust; selgelt pole tegemist filmiga, mida saaks tõsiselt võtta, kuid see-eest on rohkelt individuaalseid stseene, mille üle naerda ei tahaks... ja tagatipuks kulmineerub film nagu mõni tragöödia lausa. Situatsioonikoomika on "Everly's" samas särav ja vaieldavalt filmi silmapaistvaim osagi. Et meeldejäävaimad on just kõige jantlikumad momendid, võib arvata, et puhastverd komöödiana tekitaks film palju rohkem rõõmu. Kokkuvõttes on "Everly" mõttetult püüdlik, selgelt derivatiivne (vahepeal võivad meenuda ka näiteks "Kill Bill" ja "Léon") ja mitte kuigi innovaatiline, kuid vähemalt energiline ning kohati päris vaimukas b-film. Niisugustes märulites sobivad granaadid ja liftid kokku nagu sukk ja saabas!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar