Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 7. jaanuar 2015

"[REC] 4: Apocalypse" (2014)

2007. aastal välja tulnud "[REC]", mis kujutab realistlikult ja haaravalt inimesi hullumeelseks muutva viiruse puhkemist kõhedalt pimedas Barcelona kortermajas, on minu hinnangul üks efektiivsemaid found-footage õudusfilme. Ühtlasi on sellel õudne ja šokeeriv lõpplahendus, mis teeb kindlaks, et nähtu mõneks ajaks ka ajusoppidesse jääks. Kui mul avanes ükskord vahva võimalus näha "[REC]'i" Sõpruses, oli mu pulss saalist väljudes igatahes oluliselt kõrgem kui sisenedes, kuigi olin filmi juba paar korda näinud — minu jaoks on see lihtsalt niivõrd efektiivne.

Kuna "[REC]" tõmbas ilmudes palju tähelepanu, kujunes sellest loomulikult filmiseeria (ja tulemata ei jäänud ka USA uusversioon), mis on mõneti kahetsusväärne, sest näiteks kolmandal osal, sisutühjal ja mannetul "[REC] 3: Genesis'el", ei ole kahe varasemaga väga palju pistmistki ning selle lapsik huumor teeb filmi rohkem ärritavaks kui hirmsaks. Kui kahe esimese osa kallal töötasid režissöörid Jaume Balagueró ja Paco Plaza tandemina, siis kolmanda jao lavastas Plaza üksinda ja neljanda jälle Balagueró. Olles nüüd mõlemat näinud, võin ma Balaguerót kahest mõistlikumaks ja andekamaks nimetada (ka tema hitchcockilik thriller "Sleep Tight" on tõestuseks), aga välja paistab, et kahekesi koos töötades olid tulemused igal juhul asjalikumad. Tooni ja tempo poolest on "[REC] 4: Apocalypse'il" vähemalt rohkem ühist esimese kahe filmiga, samuti on tagasi toodud telereporter Angela, kes on algusest peale fundamentaalne tegelane olnud — naine oli "[REC]'i" keskpunktis, mängis tähtsat osa ka teises jaos ning on nüüd toimetatud laevale, kus toimuvadki "Apocalypse'i" sündmused.
Tegevuspaiga valik tundub muidugi üsna juhuslik (et mitte öelda ebaloogiline), kuid vähemalt on film "[REC]'i" ja "[REC] 2'ga" tugevamalt seotud kui "Genesis" ja see tuleb juba iseenesest "Apocalypse'ile" kasuks. Õnnetuks teeb, et Balagueró ei vaevu taas kasutama mõnda põnevamat ideed, mis tal Plazaga varem olnud on, ja ma pean konkreetsemalt silmas viiruse olemust ja päritolu puudutavat. "Apocalypse" on, nagu hulga totram "Genesis", suhteliselt mittemidagiütlev ja ettearvatav moodne zombifilm, kus tegelaste hulk nende rumala käitumise pärast järk-järgult väheneb. Mul on hea meel, et found-footage stiilist on täielikult loobutud, sest see pole enam nii ebatavaline kui "[REC]" ilmumise ajal ning jätaks nüüd lihtsalt laisa mulje, aga film pole sellevõrra huvitavamalt üles võetud — nagu tempokates zombifilmides ikka, on palju kasutust leitud käsikaamerale, ehmatavaid äkkrünnakuid kujutavad igavad lähiplaanid, jne.

Tervitatav on, et loo südames on juba tuttav sümpaatne tegelane ning efektid adekvaatsed (nakatunud pärdikud, kelle roll on paraku väike, näevad ägedad välja), aga sellega rutiinse ja arutu "[REC] 4: Apocalypse'i" tugevused piirduvad. Jaume Balagueró on kinnitanud, et see jääb viimaseks osaks seerias, mille üle mul on igatahes hea meel — on nagunii aru saada, et järjed valmisid pigem produtsentide kui režissööride soovil.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar