Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 13. veebruar 2015

"Grizzly" (2014)

Ega neid mängufilme tohutult ole, mis kujutavad võitlust verejanulise karuga, aga kui niisuguste peale mõtlema hakata, meenub vähemalt mulle tavaliselt "The Edge", mida olen alati eriliselt haaravaks ja tähendusrikkaks pidanud. Kui tolles filmis domineerivad Anthony Hopkinsi väärikas osatäitmine, võimas põlisloodus, rasked eksistentsiaalsed küsimused ning muidugi meeldejäävalt aukartustäratav karu (ehk Bart the Bear), siis "Saw V" lavastanud David Hackli käe all valminud "Grizzly" on imeliselt igav b-film, mis ei suuda üles näidata intelligentsust või loomingulisust ega sisalda loomulikult mingisugust põnevat allteksti.

Kunagi 2008. aastal kirjutasin enda endisse filmiblogisse negatiivse arvustuse õudusfilmi "Grizzly Park" kohta ning üks lugeja uuris, kas filmis figureeriv karu oli loodud arvutiga või oli keegi karukostüümi selga tõmmanud, mispeale ma taipasin, et karu ise oli tegelikult ju päris ja see ilmselt väärib natuke tunnustust. Sama kehtib ka "Grizzly" puhul, kus metsiku grisli rollis on samuti Bart the Bear, aga mitte too silmapaistev elukas "The Edge'ist", vaid tema nimekaim (esialgne Bart, keda oli nimetatud "karude John Wayne'iks", suri veidi pärast "The Edge'i" väljatulekut).

Ehkki see võiks niisuguse filmi puhul olla nagunii iseenesestmõistetav, on karu enda autentsus "Grizzly" puhul tänuväärne ning osatäitjate seast leiab üllatavalt palju ülemaailmselt tuntud nägusid, aga film sellevõrra huvitavam pole — niisuguseid madalaeelarvelisi põnevikke vaatama hakates pole ma kunagi teab mis lootusrikas, aga midagi niivõrd üksluiset poleks ma ammugi oodata osanud. Tagatipuks ei sära ka "Grizzly" teostuslikust küljest: silma jäävad hooletu helitöötlus ja valgustus. Ma tahes-tahtmata ei pane filme vaadates reeglina heli tähele, aga sedapuhku märkasin konkreetseid vigu ning tundsin lausa, et nüri muusika muudab filmi veelgi igavamaks.

"Grizzly" pingevabas finaalis, kus toimub otsustav võitlus karuga, näeb ka üsna nigelat arvutigraafikat, aga üldiselt on see ka enam-vähem ainsaks ilmselgeks visuaalefektiks. Werner Herzogi mõjuva dokfilmi "Grizzly Man" südames oleva Timothy Treadwelli loost inspireeritud thriller loodab olla tõsiseltvõetav ning seega võimalikult realistlik, aga seda vähem vaatemänguline film ka on. Tagatipuks pole "Grizzly's" ainsatki huvitavat tegelast ning pahur karugi ei mõju filmi staarina — hetkiti jääb lausa mulje, et Bart the Bear oli tegijate teenistuses piiratud ajaks või siis ei osatud teda lihtsalt otstarbekalt ära kasutada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar