Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 18. veebruar 2015

"Inherent Vice" (2014)

2012. aasta "The Master" oli intrigeeriv, kuid kergesti ununev ja kuidagi vähepakkuv film. Ometi ei tekitanud see minus tunnet, nagu Paul Thomas Anderson oleks mojo järsku kaotanud. Meisterlik režissöör on suutnud kõrget taset alati hoida ja "The Master" tundus lihtsalt isiklikuma, väiksema filmina, mis ei suutnud konkureerida tema varasema loominguga.

Tundus vaid aja küsimus, millal visionäär teeb jälle midagi nii lennukat-lahedat nagu näiteks "Boogie Nights", mis on ülim tõestus Andersoni oskusest luua mõjuva pildikeelega ajastufilme, kust ei puudu ka meeldejäävad tegelased ja haarav süžeekäik. Just seepärast tundus tema olema ideaalne mees ekraniseerima Thomas Pynchoni romaani "Inherent Vice" (2009), mis räägib ühe kanepilembese eradetektiivi seiklustest 70ndate Californias, kus inimesed on lõdvemad ja vabameelsemad kui kunagi varem, otsides üha uusi psühhedeelseid kogemusi ning kasutades oma keha nagu süda lustib. "Inherent Vice" on, nagu režissööri tundes arvata võis, suhteliselt pikk, detailiderohke, mänguliselt liikuv ja visuaalselt ekspressiivne. Midagi nii stiilselt kirjut ja lõõgastavat pole Anderson vaieldavalt varem teinud ja kindlasti loob see 70ndatest kurioossema pildi kui antud filmist täpselt viis korda rohkem Oscari nominatsioone saanud hitt "American Hustle".

Sarnaselt tollele krimkale on "Inherent Vice" samaaegselt maitsekas ja terav ning kohati üllatavalt vaimukas ja südamlik, kuid kummagi filmi puhul on vaieldav, kui kaasakiskuv on reaalselt tegevustik.  Aga mis kõige lahedam, "Inherent Vice" näitab 70ndaid umbes samamoodi nagu "Apocalypse Now" näitab sõda: läbi uimastava hägu. Mõnuained pole kaugeltki minu rida, aga vahepeal leidsin end tundvat, et midagi oleks nagu tarvis suitsetada, et paremat elamust saada. Ohtrad viited tõelistele sündmustele või isikutele tollest ajajärgust seovad selle unenäolise komejandi jälle reaalsusega ning hoiavad meeles, et hoolimata ühiskondlikust mugavusest ja kergetest lõbudest ei olnud seegi kümnend just idülliline.
Filmi keskmes olev kohmakavõitu nuuskur Larry Sportello, kes enamasti näib pigem magavat kui ärkvel olevat ning kannab aukartustäratavat põskhabet, hurmab igal juhul just vaatajaid, kellel temaga sarnased harjumused on (minu sõprade seast kiitis filmi esimesena just inimene, kes vabal ajal "botaanikaga" tegeleb), aga Sportello ossa valitud Joaquin Phoenix mängib märgatava naudingu ja lõtvusega. Lõbusad kõrvaltegelased aitavad ka filmil elu sees hoida, sest mõneti karikatuursena mõjuv Sportello, keda aitab sageli pigem juhus kui osavus, seda alati ei suuda.

Heliribal figureerivad mõned sümpaatsed vanad artistid, kes just kujutatud perioodil popid olid, ent külmaks ei jäta ka Radioheadi kitarristi Jonny Greenwoodi originaalmuusika, mis teeb filmi veelgi kummastavamaks. "Inherent Vice" on kaleidoskoopiline film täis elektrit ja meelepetteid, aga hetkiti ka peletavalt aeglane ning lapsemeelne. Ühtlasi võiks see süžeeliselt kompaktsem olla ning tekitab draamana suisa ükskõiksust, aga Anderson on terava silmaga režissöör, kes suudab ühteainsasse kaadrisse kätkeda rohkemat kui mõni tervesse filmi. Asjakohane näide oleks ehk sürrealistlik stseen, kus hipidega jäljendatakse da Vinci "Püha õhtusöömaaega", või see, kuidas pulgajäätistest, mida Josh Brolini mängitud uurija vahepeal sööb, saab juba alguses tobe falliline sümbol.

Ainuüksi silmapaistvalt kõneka režiitöö pärast saab "Inherent Vice'i" nimetada vaatamisväärseks, olgugi et film pole palju enamat kui võluvalt stiilipuhas ja kvaliteetne ajaviide. Parimatel hetkedel on see tõeline bad hippie dream, kui kasutada tabavat filmis kõlavat väljendit.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar