Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 28. veebruar 2015

Joni Mitchell - "Love Has Many Faces" (2014)

Möödunud sügisel ilmunud neljast plaadist koosneva Joni Mitchelli kogumiku Love Has Many Faces: A Quartet, a Ballet, Waiting to Be Danced teeb köitvaks ja huvipakkuvaks ennekõike tõsiasi, et Mitchell isiklikult valis nii laulud kui nende järjestuse loominguliselt oma äranägemise järgi, keskendudes seejuures spetsiifilisele teemale ehk armastus, millest folkmuusik on vahelduva eduga kirjutanud-laulnud kogu karjääri jooksul. Kuigi sedavõrd laiahaardelisest kogumikust võiks seda eeldada, pole laulude järjekord seega kronoloogiline ega otseselt süstemaatiline — juba esimesel plaadil on 70ndate keskel salvestatud 'You Turn Me on I'm a Radio' ning 'Car on a Hilli' vahele ebaloogiliselt paigutatud unelevalt jazzilik 'Harlem on a Hill' 1998. aasta albumilt Taming the Tiger. Mõned olulised palad Mitchelli tuntuimalt LP'lt, 1972. aasta Blue'lt, leiab jälle neljandalt plaadilt ehk kogumiku lõpust.

Kuigi niisugused mahukad box setid pole ehk õige koht selliseks eksperimenteerimiseks, on huvitav täheldada, et Mitchell on lugude järjestust valides lähtunud sisust ja toonist, justkui kasutades intuitiivselt oma ulatuslikku repertuaari, loomaks uusi meeleolukaid kooslusi. Inimesele, kes tuttav vaid tema albumitega 70ndatest, on omapärane kuulda vaheldumisi uuemat ja varasemat loomingut. Tervik, mis siin moodustub — nn kvartett —, pole niisiis ainult põhjalik, vaid kaleidoskoopiline ja kütkestavgi, sest tuttava paremikuga on kombineeritud vähetuntumad, eriti kunstipärased kompositsioonid. Inimesena on Mitchell kohati upsaka nõia mulje jätnud, ent muusikuna on ta alati olnud viljakas ja vabameelne novaator, kes suutnud saavutada populaarsuse omadel tingimustel. Ja kuigi tema vokaalist pole ma kunagi vaimustuses olnud, söandan juba 'A Case of You'st' lähtudes väita, et Mitchell on kirjutanud paremaid laulusõnu kui ükski teine naisartist (teisele kohale paigutaksin ehk Stevie Nicksi ja kolmandale Taylor Swifti). Ka käesolev väljalase on ülesehituse poolest omaette näide naise innovaatilisusest, olgugi et tegemist lihtsalt ilmunud materjalist kokku pandud tagasivaatelise kogumikuga, ja tõsiasi, et kõik 53 lugu albumil on värsked remasterid, annab Love Has Many Facesile muidugi lisaväärtust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar