Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 26. veebruar 2015

"Night at the Museum: Secret of the Tomb" (2014)

Populaarse koguperefilmide seeria kolmas ja väidetavalt viimane osa viis mu arusaamisele, et sellisele üllatusi täis fantaasialoole nagu "Night at the Museum" on keeruline teha vaimustavaid järgesid, sest maagia ammendus varakult — kolmandat osa vaatama asudes oled juba ammu harjunud mõttega, et muuseumis ärkavad eksponaadid öö saabudes kui võluväel ellu ning seetõttu ei ole filmis enam suurt midagi üllatavat. Samal põhjusel kaob lastel ka huvi jõuluvana vastu, kui nad aru saavad, et ta pole päris.

Vähemalt mina mäletan küll, et kui "Night at the Museum" välja tuli, tundus selle keskne idee originaalne ning imed nagu koera kombel ringi jooksev türannosauruse skelett või tulega mängivad neandertallased olid lahedad, enam see nii ei ole. Kuigi "Night at the Museum: Secret of the Tomb" ei mõju seetõttu kaugeltki erilisena, on see siiski lennukas ja loominguline ega jäta vähenõudliku perefilmina külmaks. Ka seekord on palju rõhku pandud kostüümidele-grimmile ning meeleolu sarnaneb 90ndate fantaasiaseiklustele nagu "Jumanji". Sihtrühmaks paistab jätkuvalt olevat konkreetselt isad ja pojad, sest jällegi mängib loos väikest osa öövahi Larry ja tema teismeliseks saanud poja suhe, mis jääb lõpuks nii tagaplaanile, et selle juures pole kahjuks midagi puudutavat. Iseäralikul kombel on poja puhul sedapuhku probleemiks, et ta tahab oma isa meelehärmiks ülikooli minemise asemel Ibizale sõita ja DJ'ks hakata, mis on koguperefilmi kohta kuidagi ebatavaline teema.

Ehkki selle kaudu jõutakse enam-vähem eluterve sõnumini, tundus mulle hetkiti, et filmi stsenaristid ei ole kõige positiivsema maailmavaatega, sest näiteks ühel hetkel kostab Jedediah millegi võimatu kohta "It's as elusive as human happiness!" — küünilised tõdemused nagu see sobivad muidugi suurepäraselt seiklusfilmi, mille peamine vaatajaskond on vanuses, kus kõige lahedam asi üldse on Hot Wheels. Maitsetult ja sobimatult mõjub ka näiteks moment, kus korpulentne naissoost valvur ütleb, et ta võiks olla modell, kui nii väga pitsat ei armastaks.
"Night at the Museumi" värviküllase ja ettearvamatu maailma fänne ei jäta "Secret of the Tomb" igal juhul külmaks, kusjuures kolmas jagu on vaat et paremgi kui teine ("Battle of the Smithsonian"), mis oli igavapoolne ega sisaldanud midagi meeldejäävat peale Amelia Earharti tegelase, ja sedagi pelgalt põhjusel, et rolli mänginud Amy Adams oli nii veetlevalt kostümeeritud. "Secret of the Tomb" on küll päris kaootiline ja episoodiline, rakendades oodatust rohkem kalleid eriefekte ning eksperimenteerides ajaloost tuntud suurkujudega eriti vabalt, vaevumata neile seejuures konteksti või tausta andma. Kuigi legendid nagu Teddy Roosevelt või Attila on "Night at the Museumi" filmides algusest peale karikatuursed olnud, on varem justkui püütud natukenegi harida.

"Secret of the Tombi" puhul tundub, et maailma rikkalikku ajalugu ja erinevaid kultuure on kuidagi hooletult ekspluateeritud — kui tuua tegelaskonda selline kuju nagu sir Lancelot või mainida Pompeid, võiks ju neist midagigi rääkida ka, aga kindlasti süvendab ainüksi neist kuulmine mudilaste tahtmist neil teemadel koolis õppida. Ehkki film on mõneti tahumatu ning sisendab kummalisi väärtushinnanguid, oleks igal juhul liialdus kutsuda seda rumalaks, sest eneseirooniat, teravust ja kujutlusvõimet on siin kindlasti rohkem kui võiks eeldada absurdimaigulise lastefilmide sarja kolmandast osast. Uuesti vaataksin siiski ainult esimest, mis on triloogias kõige viisakam, meelelahutuslikum ja ka südamlikum.

P.S. "Secret of the Tomb" jäi põhimõtteliselt Robin Williamsi viimaseks filmiks, ja ehkki ta seda vast nii ei planeerinud, on tegemist veidralt sümboolse hüvastijätuga.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar