Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 28. veebruar 2015

"Shaun the Sheep Movie" (2015)

Kõigepealt klassikalises Wallace'i ja Gromiti seikluses "A Close Shave" nägu näidanud, hiljem juba omanimelise seriaali ja nüüd lausa täispika animafilmi saanud lapsemeelne lammas Shaun oli mulle praeguseni võõras karakter. Stuudio Aardman Animations loominguga olin muidugi tuttav ja näinud ka mainitud lühifilmi "A Close Shave", kus sel karakteril väike roll on, aga käesolev verivärske film oli mu esimene suurem kokkupuude Shauniga. Kuigi ma olen üldiselt arvamusel, et kõigest on võimalik teha huvitavat filmi, oli minus kahtlus, kas üks lambatall suudab mu huvi üleval hoida, aga võta näpust — "Shaun the Sheep Movie" ei osutunud kõigest üllatavalt naljakaks, vaid mõjus huvitavalt ka kinematograafilises mõttes.

Lugu on iseenesest lihtne: maalilises farmis elaval Shaunil ja teistel lammastel saab rutiinist kõrini ja nõnda otsustavad nad koostada plaani, mis võimaldaks saada vaba päev. Selleks on vaja aga midagi ette võtta farmeriga, kes tihedast graafikust alati kinni peab ja iga päev lammastega tegeleb. Kõik läheb aga nihu ja peatselt avastavad lõbusad lambad end suurest linnast, kus eksleb ringi ka nende omanik, kes kaotanud õnnetuse tagajärjel mälu, ja lugematute ohtude seas on ka üks julm loomapüüdja. Kuigi film on primitiivne juba selles mõttes, et dialoog puudub ning loo südames on isemeelsed kariloomad, ei maksa seda alahinnata — Aardmanile omast nutikust ja loomingulisust on "Shaun the Sheep Movie's" küllaga.

Filmi visuaalne teravus avaldub mitte ainult saviga loodud maailma detailsuses (olen kindel, et teistkordsel vaatamisel leiab kavalaid pisiasju, mis enne märkamata jäid), vaid ka näiteks kaameratöös. Näiteks süngemates stseenides, kus on Shauni ja tema kaaslasi tabada ihkav loomapüüdja, on kasutatud madalat-viltust rakurssi, et mees mõjuks eriti kurjakuulutavalt. Olen animafilmide entusiast ja eelistan pigem vanamoelisi lahendusi, nii et stop-motion on mulle südamelähedane tehnika ja näha kvaliteetset linateost, kus seda kasutatud nii kõrgetasemeliselt, on rõõm omaette, aga muidugi tabav huumor on "Shaun the Sheep Movie" peamiseks võluks.

Sõltumata vaataja east kutsub film palju naerupahvakuid esile ning kisub oma kerges absurdsuses ja hoogsuses ruttu kaasa, kusjuures selles leidub ka kriitikat linnastumise aadressil. Tõsi, osad killud ei tööta ning süžees on kitsaskohti (näiteks farmer, tema koer ja muidugi lambad satuvad maalt linna eriti kentsakatel asjaoludel), aga üldjoontes on tegemist viisaka, heasüdamliku, igas vanuses vaatajaid arvestava ning ennekõike koomilise animafilmiga, mis suudab konkureerida Aardmani varasema tööga. Muide, tegelaste seast ei olnud mu lemmik isegi Shaun, vaid farmeri ustav koer Bitzer, kes oma tülpinud ilme ja inetu mütsilotuga võitis ruttu mu südame.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar