Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 4. veebruar 2015

"The Homesman" (2014)

"The Homesman'i" teeb vesternina unikaalseks tõsiasi, et see puudutab ilustusi tegemata teemasid nagu vaimuhaigus ja naiste väärkohtlemine 19. sajandi USA's — nähtusi, mis antud loos on omavahel teravalt seotud. Film jutustab tegelikult päris lihtsakoelise loo: üks iseseisev ja enesekindel naine nimega Mary Bee võtab enda peale kohustuse transportida itta kolm erinevate traumade tagajärjel hullumeelseks muutunud naist, võttes endaga kaasa võõra mehe nimega George Briggs. Kuigi Tommy Lee Jones, kes on filmi režissööriks, üheks stsenaristiks ja meespeaosatäitjaks, ei ole seda kindlat ajastut ja keskkonda kujutades meelest lasknud tüüpilisi tolleaegseid elutingimusi-kombeid, mida ollakse vesternites harjutud nägema, ja lavastanud filmi tuttavlikus vanamoelises stiilis, on "The Homesman'i" keskne probleemistik küll iseäralik.

Realistlikkust taotlev Jones keskendub siin konkreetselt kannatustele, mida naised tollal kogema pidid, säästmata seejuures vaatajat šokeerivatest vaatepiltidest — juba filmi alguses näeme üht mainitud kolmest naisest oma imikut tapmas, teist jälle sõnagi lausumata laskmas järeltulijat ihkaval mehel end seksuaalselt ära kasutada. Film näitab otsekoheselt nende naiste arvelt, kes käitumiselt meenutavad lõpuks rohkem loomi kui inimesi, kuidas sellisest represseerimisest tingitud emotsionaalsed piinad ühes tühermaal elamisega kaasneva isolatsiooniga võivad viia sügava hullumiseni. Seevastu Hilary Swanki kehastatud Mary Bee on tugev, isetu ja uhke naine, kes soostub võtma ette vaevalise rännaku mõistuse kaotanud naiste aitamiseks, ja on seetõttu antud loo kangelaseks, seistes enesekindlalt selle trio õiguste eest ja jäädes vankumatult kindlaks ka isiklikele tõekspidamistele.
Talle Oscari toonud "Million Dollar Baby'ga" Swank juba näitas, et sobib hästi mängima väärikaid järjekindlaid naisi ning käesolev filmgi pole erandiks. Ka esmapilgul ülearusena tunduvat, kuid pikapeale oluliseks muutuvat Briggsi mängiv Tommy Lee Jones ei jäta külmaks, olgugi et tema osatäitmine on kohati klounilik, justkui üritaks ta oma muidu surmtõsisesse filmi natuke huumorit tuua. Seda enam on kummastav, et lõpuks osutub "The Homesman" hoopis looks Briggsi lunastusest, mis on teemaga küll kooskõlas, kuid teeb filmi ebaühtlaseks. Ja et selleks teemaks on sooline ebavõrdsus ning loo peategelaseks mitte mõni stereotüüpne hambuni relvastatud kauboi, vaid harilik maanaine, on "The Homesman'i" kutsutud feministlikuks vesterniks (näiteks Women Film Critics Circle'ilt sai see palju tähelepanu) ja eks see tee filmi huviäratavaks ning veidi radikaalseks küll, vähemalt vesternina.

Temaatiline külg on intrigeeriv, kuid segavateks faktoriteks on üksluine narratiiv ning õige rütmi puudumine. Juba "The Sunset Limited" andis mõista, et režissöörina armastab Tommy Lee Jones näidata inimesi vestlemas ja antud filmiski esineb seda märgatavalt palju, milles poleks midagi halba, aga dialoog pole kuigi ilmekas ja filmi põhimõtted on algusest peale selged. Vesternina on "The Homesman" uuemeelne ning brutaalne puhtalt tooni poolest, aga toodud põhjustel ei saa seda nimetada suurepäraseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar