Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 8. veebruar 2015

"The Voices" (2014)

Nüüdisaegses mustade komöödiate ikalduses on "The Voices" — sürrealistlik jant enda ebausaldusväärsete koduloomadega rääkivast skisofreenikust, kellest saab mõrtsukas — kahtlemata teretulnud, andes ka võimaluse mängida natuke teistsugusemat (ja keerulisemat) osa Ryan Reynoldsile, kes reeglina nii morbiidsetes ja kummalistes komöödiates nägu ei näita. Järk-järgult häirivamaks muutuva ja võllahuumorist tulvil "The Voices'i" peategelane Jerry, kes kuuleb hääli ning suhtleb põhiliselt oma semuliku koera ja ülbe kassiga, ei ole kirjutatud otseselt halva tegelasena. Mees ei soovi südames kellelegi halba ning käib teda aidata üritava psühhiaatrigi juures, kuid paraku on ta jõudnud laskuda sügavale haiglasesse, aga turvalisse fantaasiamaailma, kus manipulatiivsed koduloomad talle käsklusi jagavad... isegi siis, kui nood üritavad temast sarimõrvari vormida. Komöödiana on "The Voices" ebatavaline nii loo kui tooni poolest ning isegi veidralt kõnekas.

Film ei paista kõigest pilkavat tänapäeval levinud kommet suhtuda oma kodulooma kui inimesse, vaid nimme kritiseerivat ka psühhiaatrite pealiskaudset suhtumist oma patsientidesse ning nende harjumust iga muret ravimitega lahendada, millest ei pruugi kasugi olla. Kus on garantii, et patsient neid päriselt võtab või et talle on kirjutatud õiged ravimid? Iga kord, kui Jerry külastab psühhiaatrit, kes on talle üldsegi kohtu poolt määratud ning võib temasse suhtuda kui pelgalt kohustusse, lepib viimane lihtsalt mehe umbmääraste vastustega tüüpküsimustele ega paista tema probleemidesse kuigi palju süvenevat, eeldades, et lahenduseks on tabletid, mida Jerry ju tegelikult ei võtagi. Jerry suhtes tekitab kaastunnet tõik, et luulude all kannatav mees on lihtsalt meelesegaduses ja üksildane ning tarvitseb õiget abi, kuid keegi ei paista seda paraku märkavat, kusjuures üks temast huvitatud naiskolleeg peab mehe kohmetust-veidrust hoopis kütkestavaks.
Kuigi "The Voices" käsitleb vaimuhaigust kui teemat ülemäära lapsikus vaimus, on film oodatust nüansirohkem ning võidab ennekõike Ryan Reynoldsi julge ja elegantse osatäitmise arvelt. Suureks probleemiks on jälle, et dialoog ei ole lihtsalt kuigi naljakas, mis ei ole hea märk filmi puhul, mille südames on oma koduloomadega ning tapetud inimeste peadega vestlusi pidav maniakk. Situatsioonikoomika on terav ning paljud Reynoldsi žestid vaimukad, kuid vestlused ei taha vaatamata loomade ägedavõitu iseloomulegi väga naerma ajada... millest on kahju, sest niisugused süsimustad komöödiad pigistavad vähemalt minu naerulihast alati enim.

Mis puutub Jerry koera ja kassi, siis hoolimata värvikast kõnepruugist ei saagi neist filmis n-ö selgepiirilised tegelased — lõppude lõpuks jäävad nad ikkagi loomadeks, olgugi et palju lobisevad (kassil on lausa tugev briti aktsent) ja Jerryt kontrollivad. Kui viimase vaimne tervis ühel hetkel päris kriitiliseks muutub ning hakkavad toimuma masendavad tagasivaated tema minevikku (üks põhjuseid Jerryle kaasa tunda on, et mehe vaimuhaigus on pärilik), muutub film eriti tõsiseks ning lootus korralikult naerda sureb täielikult. Paraku on "The Voices" jälle liiga tobe ja ebarealistlik, et toimida draamana, mida see osaliselt olla püüab. Näiteks mulle millegipärast väga imponeeriva "Observe and Reporti" kõrval, mis on samuti komöödia ohtlikust vaimuhaigest, ei ole "The Voices" teab mis muljetavaldav, kuid piisavalt intelligentne, sarmikas ning spontaanne, et võluda.

2 kommentaari:

  1. Bobcat Goldthwait oleks võinud stsenaariumi paar korda läbi töödelda.

    VastaKustuta
  2. Ryan Reynolds on ühes veidi morbiidses ning kummalises komöödias siiski mänginud - 2009 a "Paper Man". Midagi filmi kohta reetma ei hakka, ütlen vaid, et õnneks oli seal Emma Stone ka.

    VastaKustuta