Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 10. märts 2015

"The Pyramid" (2014)

Põhiliselt Alexandre Ajaga koos töötanud produtsendi-stsenaristi Grégory Levasseuri režiidebüüt "The Pyramid" on (õnneks vaid osaliselt) found-footage stiili rakendav õudusfilm arheoloogide meeskonnast, kes suundub avastama salajast maa-alust püramiidi, mis kätkeb endas erinevaid ohte, sh üks eriti pahur elukas, keda nimetame edaspidi püramiidipoisiks (võttes eeskuju Trashi arvustusest "Sunshine'i" kohta).

Mõnevõrra ambitsioonikas, aga vormilt siiski tuttavlik ja etteaimatavalt kulgev "The Pyramid" on märgatavalt sarnane mulluse üllatajaga "As Above, So Below" ja seda juba põhjusel, et ka "The Pyramid" kujutab kaootilist avastusretke maa-aluses tunnelite võrgustikus, kus kõikjal on salapärased sümbolid, õhus paksult tolmu ja aeg-ajalt kuuleb seletamatuid helisid. Kui aga "As Above, So Below'" tegelased peavad lõpuks tõtt vahtima iseendaga ja elama taas läbi unustada püütud tragöödiaid minevikust, siis "The Pyramid'i" palju omapäratumad ja rumalad asjapulgad peavad tõtt vahtima nimetatud püramiidipoisiga ja vaataja omakorda elama taas läbi ühe vaimuvaese b-filmi. Enne püramiidipoisi väljailmumist pakuvad närvikõdi näiteks suvaliselt langevad kivirahnud, surmavad lõksud ning deemonlikud zombi-kassid, kelle silmade veripunane helk pimeduses on siin üks meeldejäävamaid detaile.
Ilmselt "The Mummy", tolle järje ning Disney seikluse "The Prince of Egypt" nägemise tulemusena lapsepõlves on Vana-Egiptus mu jaoks alati mingil määral paeluv olnud ning vahepeal olen sel teemal isegi raamatuid lehitsenud ja dokfilme vaadanud, mistõttu pakkus "The Pyramid'is" kujutatav keskkond pisut põnevust, olgugi et selle loomisel on lähtutud rohkem fantaasiast kui faktidest. Vähemalt teiste analoogilises stiilis madalaeelarveliste õudusfilmide kõrval on film visuaalselt efektiivne — sarnaselt "As Above, So Below'le" on tegevuspaik müstilisem ja eksootilisem kui mõni kummitav elumaja ja nõnda pakub see teos, ehkki olemuselt primitiivne, õige pisut vaheldust. Seda arvesse võttes võiks sündmustik küll innovaatilisem olla, kusjuures lõpplahendus on lausa piinlikult mannetu.

Kui hakkaksin ükshaaval "The Pyramid'i" puudusi loetlema, meenutaksin isegi lõpuks muumiat ja ilmselt oleks ajakulu nagunii asjatu, kuna seda vaadata otsustav inimene peaks teadma, millega tegemist. Selge on, et niisugustel ajuvabadel ja üheülbalistel found-footage õudusfilmidel on jätkuvalt kõvasti arenguruumi, aga vähemalt on antud stiili aina mängulisemalt kasutama hakatud, millest kõneleb ka tõik, et "The Pyramid" loobub sellest poole pealt (ja seejuures päris sujuvalt). Ühe positiivse tähelepaneku sooviksin küll teha: niisugustes odavapoolsetes õudusfilmides näeb justkui aina rohkem kainemõistuslikke, haritud ja inimlikke tegelasi, kes teevad võimalusel kõik, et haavatuid päästa ning lähtuvad probleemide lahendamisel (erialastest) teadmistest või loogikast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar