Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 21. aprill 2015

"Leaving Las Vegas" (1995)

"You can never, never ask me to stop drinking. Do you understand?" Nõnda lausub filmis "Leaving Las Vegas" Nicolas Cage'i mängitud enesehävituslik alkohoolik Ben blondile prostituudile Serale, kellega tal tekib ebatavaline side. "Leaving Las Vegas", mida pean üheks värvikamaks ja võib-olla ka alahinnatumaks 90ndatel valminud draamaks, räägibki kahe üksildase ja armetu hinge kohtumisest ning sellega kaasnevast mõistmisest ja äratundmisest. Filmi ilmselgeks tugevuseks on muidugi rolli eest teenitult Oscari saanud Nicolas Cage'i osatäitmine — kes seostavad teda just märulitega nagu "Con Air" või hoopiski nende mannetute b-filmidega, kus ta lähiaastatel üles astunud on, üllatuks kindlasti tema veenvuses antud tragöödias. Kuigi teadaolevalt pole Cage ise kunagi tõsine napsutaja olnud, mängib ta siin ebastabiilset joodikut rabavalt hästi ja see väljendub nii Beni ettearvamatus käitumises kui ehmatava kiirusega vahelduvates meeleoludes.
Et Ben on Las Vegasesse rännanud sümboolse sooviga ennast surnuks juua ega hooli põrmugi sellest, kuidas temasse suhtutakse, on lugu muidugi eriti depressiivne, aga ometi meeletult elav, sest tegevus leiab aset kõigis halvima välja toovas suurlinnas, mida täidab neoon. Režissöör Mike Figgise loodud pinev jazzmuusika aitab omakorda luua unenäolise atmosfääri, mis meenutab ka pidevalt, et Ben on pidevas vines ega liigu ümbritseva maailmaga samas tempos. Eriti sürrealistlik on moment, kus Ben arvab oma motelli The Whole Year Inn nimeks olevat hoopis The Hole You're In. Ka Sera rolli eest Oscari nominatsiooni pälvinud Elisabeth Shue on draamas tugev, kusjuures korduval vaatamisel märkab, et tegelane on hulga nüansseeritum kui tundub, kas või oma imeliku seksuaalsuse pärast. Beni ja Sera veider, ent südamlik suhe on muidugi selles loos põhiline ja kummagi tegelase saatus lõpuni kahtlane. Soovitan seda sünget ja atmosfäärilist draamat, mida aeg ei ole muutnud halvemaks, ainuüksi Nicolas Cage'i kummaliselt briljantse osatäitmise pärast.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar