Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 22. aprill 2015

Mida saab näha 10. HÕFFil: "The Canal" / "Marshland"

10. HÕFF ei ole enam kuigi kaugel ja nõnda on paras aeg teha põgusaid ülevaatlikke postitusi linateoste kohta, mis tänavu programmis on. 
Tekst ilmus algselt Postimehes.

Kanal | Põhiprogramm

Tänavuse HÕFFi üks närvesöövamaid filme võib olla "Kanal", Iirimaal valminud košmaarne tondilugu, mille puhul saab eriti õnnestunuks pidada tehnilist teostust. Just kriipiva muusika, kavalate montaažitrikkide ning põhjalikult läbimõeldud operaatoritöö kooslus teeb "Kanalis" atmosfäärilise ja äreva filmi, mis vaataja tajudega osavalt manipuleerib. Põlise iirlase Ivan Kavanaghi kirjutatud-lavastatud "Kanali" südames on naise ja lapsega rõõmsat elu elav filmiarhivaar David (Rupert Evans), kes saab vana filmikoopia kaudu enda õuduseks teada, et umbes sajandi eest toimusid õõvastavad mõrvad majas, kus elab temagi. Kui mõistatuslikult läheb kaduma ka tema abikaasa, keda David kahtlustab petmises, muutub mees emotsionaalselt ebastabiilseks ning vajub mõistatuslikku viirastuste ja nägemuste maailma, mis näib tahtvat teda aeglaselt hävitada ja kust ei näigi väljapääsu olevat. Kuna Davidil on ka pahaaimamatu väike poeg, kelle eest on tarvis hoolitseda, on film psühholoogiliselt eriti pingestatud. Peenelt lavastatud "Kanal" jutustab ülima efektiivsusega naha alla pugeva loo väljapääsmatus olukorras mehest, kes võib olla täielikult hullumas.

Soos | Põhiprogramm

Krimifilmide fännide rõõmuks linastub HÕFFil Hispaaniast pärit "Soos", mille keskmes kaks vastandliku iseloomuga uurijat, kes püüavad tabada kohalikke soid oma mängumaana kasutavat maniakaalset tapjat. Kodumaal kümne Goya auhinnaga pärjatud filmi tugevusteks on ettearvamatu süžee, karismaatilised tegelased ja lummuslik õhkkond. Tegevus ei leia aset mõnes rahvarohkes suurlinnas, vaid lämbelt palavas väikelinnas, mis peategelastele on sama võõras kui vaatajale. Iga uue avastusega muutub see üha pahaendelisemaks. Tegemist atmosfäärilise ja ladusas tempos kulgeva kvaliteetfilmiga, mis üllatab oma pinevusega.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar