Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 17. aprill 2015

"Tondipüüdjad" Tõrvandi pritsumajas

Täna õhtul kell 20:00 on võimalik Tõrvandi pritsumajas nautida ikoonilist 80ndate hittkomöödiat "Ghostbusters", mille puhul jääb mäletama ennekõike värvikaid karaktereid ning hoogsat fantaasiarikast lugu, mille jutustamiseks appi võetud rohkelt innovaatilisi eriefekte. Kuigi just optilised efektid on nüüdseks aeguda jõudnud, ei ole oma teravust minetanud dialoog — peategelased pilluvad sardoonilisi vaimukusi ka kõige pingelisematel hetkedel ja käituvad sageli ükskõiksemalt kui neist ootaks. Pidades silmas, et tondipüüdjad saavutasid populaarsuse ka laste seas (hiljem tehti neist tegelastest loomulikult ka videomänge, joonissarju, mänguasju jne), on muidugi irooniline, et tegemist tülpinud, rahahädas vaevlevate ja kohati päris hoolimatute meestega, keda märkab filmis aeg-ajalt ka suitsetamas ja lihtsalt molutamas. Nad on mõistagi jälle ainsad, kes tegelevad nii ebatavalise probleemiga nagu tontide püüdmine ja nõnda on kliendid sunnitud nende teatava ebaprofessionaalsusega leppima, aga mida aeg edasi, seda vilunumaks ja pühendunumaks mehed muutuvad ning lõpuks avaneb neil võimalus avalikkuse silmis kangelastekski saada. Filmi lennukus on suuresti tingitud sellest, et eksklusiivne tehnoloogia, mida tondipüüdjad oma töös kasutavad, on esialgu võõras neile endilegi ja tondid võivad olla välimuselt ning käitumiselt väga erinevad, mistõttu läheb veidi aega, enne kui peategelased imeliku ametiga täielikult kohanduvad.
On igatahes paslik, et tondipüüdjad nii väsinud olemisega on ja suhteliselt vähe teenivad, sest tegevus leiab aset New Yorgis, mille elanikud on tuntud oma ükskõiksuse poolest (täiesti õiglaselt on "Ghostbustersit" nimetatud üheks tähelepanuväärsemaks "New Yorgi filmiks"), ja meeste töö on olemuselt nii sarnane politseinike, tuletõrjujate jne omale, kes teadupärast riskivad samuti tihti kodanike nimel omaenda eluga, kuid ei saa selle eest kunagi piisavalt tänu. Ja kuigi igal tondipüüdjal on omad head ja halvad küljed, on ilmselt igaüks päri, et neist sümpaatseim on just Bill Murray mängitud Peter Venkman, sarkastiline ninatark, kes ei suuda ühtegi olukorda täiesti tõsiselt võtta... ent nagu lõpuks ilmneb, pole temalgi kivist süda. Hollywoodis valminud komöödiate seast on "Ghostbusters" mu silmis kahtlemata üks ajaviitelisemaid — selle kuiv huumor, ekstsentrilised tegelased, unikaalsed eriefektid ja isegi hell muusika (Ray Parker, Jr.'i legendaarset laulu "Ghostbusters" teavad muidugi kõik, aga Elmer Bernsteini südamlik originaalmuusika on paraku seda enam tähelepanuta jäänud) loovad lõbusalt ainulaadse ja üllatusrohke koosluse. Minu jaoks kuulub "Ghostbusters" igal juhul ajatute filmide hulka, mille seltsis kunagi igav ei hakka.

Vaata lisa: UIT & Elektriteater: “Tondipüüdjad” Tõrvandi pritsumajas | Osta pilet

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar