Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 29. mai 2015

Isiklik hinnang igale "Fast & Furiousi" filmile

"Fast & Furiousi" seeria võlud ei ole mulle nähtamatud, aga mina isiklikult pole neist filmidest jätkuvalt hullupööra vaimustuses (ja olgu siinkohal märgitud, et minagi oskan nautida kerget meelelahutust, mis ei nõua aju kasutamist). Kummalisel kombel avaldas möödunud kevadel ilmunud "Need for Speed" mulle hulga rohkem muljet, sest too oli vähe naivistlikum ja kergemeelsem ning teostuselt rohkem old school. "Fast & Furiousi" sari on mu jaoks liiga kommertslik ja lärmakas, aga minagi soostun tunnistama, et alates viiendast osast tehti märgatavalt samm paremuse suunas. (Dwayne Johnsoni tegelaskuju lisandumine tuli kindlasti kasuks, rääkimata sellest, et kuigi põhirõhk on endiselt autodel, ei keskendu see enam street racingule ja vastavale subkultuurile nagu esimesed kolm-neli osa.) Et tegemist niivõrd menuka filmisarjaga, otsustasin lühidalt arvustada iga osa selles, alustades 2001. aasta "The Fast and the Furious'ist" ja lõpetades tänavu linastunud "Furious 7'ga". Te ei kujuta ette, kui tüdinud ma neist filmidest praeguseks olen. Söön oma mütsi ära, kui "Furious 8" suudab mu pulssi natukenegi tõsta.

1. The Fast and the Furious (2001)

Lihtne ja turvaline poistekas, mille süžee sarnaneb ehk liigagi palju "Point Breaki" omale, olgugi et filmi inspireeris tegelikult artikkel ajakirjas Vibe, nagu väidab Mental Flossi artikkel "30 'Fast & Furious' Facts for the Ultimate Fan". Kui pidada silmas, missugust tehnoloogiat filmis näeb (DVD-mängijad ja telerid, mis tänapäeva mõistes pole enam midagi väärt), pole see ajahambale ehk kõige paremini vastu pannud ega paku korduval vaatamisel nii teravat meelelahutustki kui järjed — võib-olla põhjusel, et tervest seeriast on antud jagu kõige vähem absurdne ja mänguline ning võtab ennast ülemäära tõsiselt. Kahjuks pole Rob Cohen kunagi suurem asi lavastaja olnud, aga vähemalt on ta kasutanud filmimiseks Los Angeleses huvitavaid kohti ja nõnda mõjub ümbruskond põnevalt, hetkiti lausa maaliliselt. Pinev ja kummaliselt sümboolne lõpplahendus ning suhe Briani ja Domi vahel on ilmselt filmi suurimateks tugevusteks. Kuna nüüdseks tehtud mitu palju lõbusamat "Fast & Furiousi" osa, on sel rutiinsel poistefilmil pakkuda väga vähe.

2. 2 Fast 2 Furious (2003)

Millegipärast sattus teise osa lavastajaks John Singleton, kes tegi 90ndatel paar päris radikaalset draamafilmi (traagiline debüüt "Boyz n the Hood" pälvis kaks Oscari nominatsiooni). Miski ütleb mulle, et Singletoni teadmised street racingu maailmast olid piiratud, sest "2 Fast 2 Furious" pingutab üle, püüdes olla ebaloomulikult cool ja noortepärane. See väljendub muidugi isegi dialoogis — kui võtaksid lonksu õlut iga kord, kui keegi kostab filmis sõna bro, oleksid laua all enne, kui Brian jõuab oma monstrumiks tuunitud Nissan Skyline'iga avastseenis kohale põrutada, et järjekordsel võidusõidul oskusi demonstreerida. Võib tunda ka igatsust Dominic Toretto järele, sest Paul Walkeri ja Tyrese Gibsoni kokkumäng pole siin midagi erilist. "2 Fast 2 Furious" on algusest lõpuni tahumatu ja tobe ning paneb korduvalt itsitama, aga samas pole see oluliselt viletsam esimesest. Standardne järg, kus eksootilise välimusega autod ja arulagedad võidusõidud on veelgi rohkem esiplaanile toodud. Muide, see rikkurist nälkjas, kes Briani ja tema kamraadi värbab, on eriti armetu kurikael.

3. The Fast and the Furious: Tokyo Drift (2006)

Vaatasin filmi alles väga optimistlikult uuesti, sest miski ütles mulle, et alahindasin "Tokyo Drifti" omal ajal, aga kogemus on muidugi näidanud, et film, mida ma põlgasin juba teismeeas, ei saa mulle nüüd meeldida mitte kuidagi. Nii-öelda uue lehekülje pööramises ning uute tegelaste ja tegevuspaiga kasutamises ei ole tingimata midagi halba, aga antud juhul pole see kõige korralikumalt läbi mõeldud. Seda peegeldab juba tõik, et peategelane Sean peab kolima Jaapani pealinna suhteliselt tobedatel asjaoludel. Ja üleüldse on mõistmatu, et Lucas Black, kes võtete ajal oli kahekümnendates ja nägi välja 30-aastane, valiti mängima kooliealist jõnglast. Pealekauba kõlab mehe ülepakutud lõunaosariiklase aktsent nii pagana võltsilt. Avastseenis toimuv võidusõit, mis meenutab natuke vanu 70ndate autofilme, on samas üks mu lemmikuid terves seerias, olgugi et montaaž on märgatavalt lohakas (ja see kehtib terve filmi kohta). Kuigi "Tokyo Drift" on kõige unikaalsem jagu antud seerias, on sel kõige vähem märgatavaid väärtusi. Muuseas, mulle siiski jubedalt meeldib Han'i monoloog filmi keskel, kus kõlab järgnev tore tarkus: "You know, who you choose to be around you lets you know who you are." Han ongi ilmselt ainus põhjus "Tokyo Drifti" olemasolu üle rõõmustada, sest teadupärast sai sellest sümpaatsest tegelasest hiljem üks tähtsamaid seerias.

4. Fast & Furious (2009)

Neljandat osa pean šefimaks kui enamik fänne, olgugi et juba keskpäraste eriefektide pärast pole action-stseenid kuigi nauditavad. Just "Fast & Furious'iga", kus unustatakse lapsikumad teemad nagu illegaalsed võidusõidud ja tuunimine ning tuuakse esiplaanile tegelastevahelised suhted, hakkasid välja kujunema kindlad omadused, mida praegu nende filmidega enim seostatakse. Minu poolest võikski nii "2 Fast 2 Furious" kui "Tokyo Drift", kõige rumalamad osad seerias, lihtsalt olemata olla (aga see muidugi tähendaks, et hilisematest filmidest puuduksid Han ja Roman). Dominic Toretto jt "The Fast and the Furiousist" tuttavate tegelaste tagasitulek on muidugi põhiliseks plussiks, seda enam et suudab natukenegi põnevaks teha tegelased, kes minus varasemalt mingisugust huvi ei äratanud. Lugu ise kohati rutiinne igaühe jaoks, kes näinud mõnda politseifilmi, aga vähemalt tekib Domi-Briani vahel uusi pingeid. Ühtlasi ei tee halba, et Brian pole enam poisilik ja blondide juustega, vaid sihikindel föderaalagent, ja huumorit paistab seekord üldiselt vähem olevat. Mulle ka avastseen jubedalt meeldib, olgugi et see kulmineerub totralt ega paku nt "Fast Five'is" toimuvale rongiröövile mingit konkurentsi.

5. Fast Five (2011)

Isegi "Fast Five" ei kuulu filmide hulka, mis mulle esimesena meenuvad, kui on reedeõhtu ja tekib tahtmine midagi hoogsat ning meeliköitvat vaadata, aga "Fast & Furiousi" filmidest on see minu hinnangul nauditavaim, ja põhjuseid on palju: action on mitmekülgne, Rio tegevuspaigana paeluv,  huumor toimib, uued tegelaskujud intrigeerivad ning lugu haarab kaasa, olgugi et analoogilisi pangaröövi-filme on juba palju tehtud. Loo lõbusus tuleneb muidugi tõsiasjast, et eelmistes osades nähtud tegelased moodustavad rühma, kus igal mehel on mingisugune spetsiifiline oskus, nii et "Fast Five" on põhimõtteliselt nagu veidi lihtsameelsem, aga see-eest energilisem "Ocean's 11" autodega. Ilmselgeteks kõrghetkedeks siin on filmi avastseenis toimuv tempokas rongirööv ning muidugi selle massiivse pangaseifi vedamine läbi Rio linnatänavate — näha on, et tegijad pole seekord peljanud raha kulutada või natuke pöörasemat mürglit teha ja see tasus selgelt ära. Kuigi pean "Fast Five'i" kõige etemaks jaoks selles popis seerias, ei ole küll siiski tegemist päris "minu tüüpi" action-filmiga, aga olen valmis tunnistama, et selles on kuldaväärt momente ja palju rohkem energiat kui varasemates osades.

6. Furious 6 (2013)

Üldiselt võib öelda, et "Furious 6" peaks lahutama igaühe meelt, kes "Fast Five'ist" lugu pidas, sest kõik "Fast Five'i" parimad omadused on olemas ka kuuendas osas, aga mina isiklikult seda päris sama kõrgelt hinnata ei suuda — kuidagi kirjum ja segasem on see. Ühtlasi on Shaw mittemidagiütlev kurikael, suurejooneline finaal lennurajal igav ning paljudele "Fast Five'is" särada saanud kõrvaltegelastele pööratakse sedapuhku vähem tähelepanu. Pärast "Fast Five'i", mille tegevus toimus päikeselises Rios, teeb tuska, et sedapuhku madistatakse-möllatakse pigem öösiti. Selgeks erandiks on see maanteel toimuv pöörane tagaajamine, millesse segatud ka massiivne tank, ja on kaks põhjust, miks ma kõnealust stseeni ei armasta: esiteks häirib, et selle käigus saab brutaalselt saab surma nii palju süütuid inimesi (tank sõidab mitmest vastutulevast autost üle, lömastades need täielikult) ning see moment, kus Dom Letty sillal õhus kinni püüab, on ajuvaba isegi selle seeria kohta, ignoreerides vist iga eksisteerivat füüsikaseadust. Muidugi on ka välja toodud, et lennurada lõpus peab ulmeliselt pikk olema, et lennuk sellel nii pikalt veereda saaks. Jah, aeg-ajalt tekib tunne, et kõik pole siin täiesti läbi mõeldud, aga sellele vaatamata haarab ootuspäraselt hoogne "Furious 6" kaasa ja pakub küllalt elevust — "Fast Five'i" järel on see minu jaoks arvatavasti paremuselt teine!

7. Furious 7 (2015)

Sisetunne ütleb, et kui ma poleks "Furious 7" ilmumise ajaks seeriast juba nii tüdinud, oleks ma märulit oluliselt rohkem nautinud, aga mis teha — olles juba varasemalt kuute "Fast & Furiousi" osa näinud, neist õigupoolest nautinud väheseid ja enam-vähem tuttav kõigi trikkidega, millega seeria püüab fänne võluda, oli võimalus väike, et kinost rabatult lahkun. Kokkuvõttes võib öelda, et film ei jätnud ükskõikseks ja mul on hea meel, et tänu režissööri vahetumisele esineb selles mõningaid uudseid lahendusi, kuigi olen ka seda meelt, et James Wan stiliseeris filmi liiga tugevalt. Pole samas raske näha, et stsenaristidel on head ideed otsa saanud. Need musklimehed on juba nii palju kordi surmasuust pääsenud ja pole just lõputult viise, kuidas autosid hävitada. Kui ma poleks enne "Furious 7" ilmumist näinud ühtegi "Fast & Furiousi" osa ega teadnuks midagi Domist, Brianist ja teistest ning nende minevikust, oleks filmi hullumeelsus mind ehk rohkem üllatanud. Päris mitu sõpra ütlesid, et Paul Walkerit mälestav epiloog võttis neil pisara silma. Ilus hetk see muidugi oli ja ma pean tegijaid kiitma, et suutsid nii osavalt Walkeri surma kiuste filmi valmis teha ning näitleja austustki avaldada... aga minus see sümboolne ärasaatmine erilisi emotsioone ei tekitanud. Pidades silmas, et tegemist seitsmenda osaga filmisarjas, mis algusest peale üsna vaimuvaene olnud, on "Furious 7" aga üle ootuste soliidne, olgugi et tekitab tunde, nagu sulle oleks sama rooga juba korduvalt serveeritud.

4 kommentaari:

  1. 4-5-6 sulavad kokku üheks bluriks. Esimesed 3 eristuvad kergemalt imo.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on kindlasti tõsi. Seitsmes natuke siiski eristus viiendast-kuuendast, sest teine režissöör ja veidi pöörasem stiil.

      Kustuta
  2. Vaatasin esimesed viis osa enne kuuenda kinno tulekut ära ning olin üllatunud kui palju ma teist ja kolmandat osa nautisin, mida enamik südamest vihkavad. Minu jaoks olid esimene ja eriti neljas kõige igavamad. Neljandast ma ei mäleta praktiliselt midagi ning neid kahte viitsiks kõige vähem uuesti vaadata.

    Mulle meeldis teise puhul see, et tegu oli cheesy B-filmiga ning just Cole Hauser'i (Pitch Black) kehastatud kurikael oli see, mis selle meeldejäävaks tegi.

    Olen üllatnud kui palju Fast and Furious on viimaste osadega eemaldunud sellest, mis nad edukaks tegi - nimelt tuunimiskultuurist. Nüüd kui ka Need for Speed mänguseeria taas tuunimise juurde pöördub, oleks viimane aeg ka Kiiretel ja vihastel maa peale tulla ja pakkuda realistlikum ja praktilistel trikkidel põhinev autofilm. See oli aspekt, mis mulle ka Need For Speed filmi puhul meeldis. Tore, et ma pole ainus kellele see film guilty pleasure oli :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meenutan endiselt muiates, kuidas seitsmendas klassis veerandi viimasel nädalal vaatasime paljude tundide ajal niisama filme või tegelesime muude lõbusate asjadega, sest õppekava oli enamikus ainetes läbitud, ja ühel päeval võttis klassivend kaasa "2 Fast 2 Furiousi" videokasseti, et seda kogu klassiga vaadata. Aga mul juhtumisi oli kaasas Cameron Diazi filmi "Ropult magus" VHS, mida olin lubanud sõbrale laenata. Tüdrukud nägid, et mul see on ja nende nõudmisel vaatasime hoopis seda, poisid ei olnud vist väga rõõmsad. Isegi selles eas oli mul veidi kahtlane maitse nähtavasti...

      Kustuta