Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

laupäev, 30. mai 2015

"Pitch Perfect 2" (2015)

Teate, kui vähe mulle täiesti ilmetu ja suisa piinlik "Pitch Perfect 2" meeldis? Filmi lõppedes mõtlesin endamisi, et kui peaksin koduteel bussi alla jääma, polekski see halvim osa mu päevast, sest nii masendavalt magedaks osutus 2012. aastal ilmunud menukile toodetud järg. Võib-olla "Pitch Perfecti" fännidele (kelle hulka mina ei kuulu) pakub rõõmu taas tuttavaid tegelasi näha, aga probleemid järjega on mu silmis ilmselged: huumor on lapsik ja solvav ning film seetõttu umbes sama naljakas kui maavärin või abort; tegelased käituvad nagu neil oleks üks kromosoom üleliia ning, mis kõige hullem, täielikult puuduvad õige lugu, rütm ja struktuur.

Teate ju neid eriti viletsa ülesehitusega komöödiaid, mis koosnevad täiesti juhuslikest stseenidest, mis ei ole omavahel õieti seotudki? Pea kaks tundi kestev ja täiesti seosetu "Pitch Perfect 2" on ideaalne näide sellistest — Adam Sandleri jandid tunduvad käesoleva teose kõrval kui täiuslikult komponeeritud meistritööd. Stuudio tegi vist halva otsuse, valides režissööriks näitlejatari, kes pole varasemalt teinud ühtegi mängufilmi, ehk nägusa blondiini Elizabeth Banksi (kellel on filmis ka väike roll). Viimasel on väga piiratud arusaam sellest, milline struktuur peaks olema korralikul komöödial ja seeläbi kulgebki "Pitch Perfect 2" algusest lõpuni monotoonses tempos ega köida tähelepanu isegi siis, kui filmi peategelased, a capella ansamblisse Barden Bellas kuuluvad tüdrukud, laval esinevad. Neist tüdrukuist kaks, esimese osagi südames olnud Beca ja Fat Amy, võiks olla huvitavad tegelased, ent film ei oska ega vist tahagi nende siseilma süveneda. Sealjuures peab märkima, et Fat Amy, kes ei lase endale pähe istuda ja on oma koguka vormiga teiste mõnitustest hoolimata rahul, peaks olema inspireeriv ja positiivne tegelane, kuid tema häid omadusi kipub varjutama asjaolu, et tal on sedavõrd tahumatu iseloom.

Kui aus olla, siis ükski neist teravmeelsetest kuldkõridest ei ärata minus jätkuvalt sümpaatiat — isegi mitte uustulnuk Emily, kes on pisut kainema mõistusega kui ülejäänud neiud. Midagi positiivset filmi kohta kosta polegi, kui välja arvata, et vahelduseks tegi Hollywood filmi, mis keskendub jäägitult naistegelastele (poiste osakaal on siin veelgi väiksem kui esimeses jaos). Kardan, et elus õigete valikute tegemisest, oma talendi targasti ära kasutamisest ning muidugi sõprusest rääkiv "Pitch Perfect 2" ei jää kellelegi sügavalt meelde, sest neid, kes juba esimesest osast ei hoolinud, jätab järg nagunii külmaks, ja nende jaoks, kes esimesest osast vaimustusse sattusid, on see ilmselt parimal juhul keskpärane.

1 kommentaar: