Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 11. juuni 2015

"Get Hard" (2015)

Hiljuti HÕFFil sain ma legendaarse filmiblogija Trashi käest umbes sajandat korda noomida selle eest, et kulutan nii suure osa oma väärtuslikust ajast paljude täiesti mõttetute uute Hollywoodi filmide peale, mis ilmselgelt nagunii kuskile ei kõlba, selle asemel et tutvuda vanade pärlitega, mis siiani nägemata. Enda kaitseks ütleksin kohe, et näiteks "The Wedding Ringerit" selle kääbuse Kevin Hartiga peaosas ma teadlikult ei vaadanud ja arvatavasti ei plaani ma end piinata ka näiteks "Paul Blart: Mall Cop 2'ga", mida näinud kriitikud ilmselt mõtlevad, et isegi klistiir oleks selle lastefilmi vaatamisest meeldivam olnud. Tõepoolest, ma pole kunagi teab mis valiv olnud ja tundnud naiivselt vajadust kõikvõimalikele filmidele vähemalt võimaluse anda, ja kuigi igal aastal näen ma oma 100 mõistusvastast Hollywoodi filmi, mida pole tegelikult mingit vajadust vaadata, meeldib mulle filmimaailmas toimuvaga nii põhjalikult kursis olla kui võimalik. Pealegi: nüüd, kus ma kirjutan mitmendat aastat värsketest filmidest nii siia blogisse kui mujale arvustusi, tundub kuidagi isekas kirjutada ainult neist, mis mind isiklikult huvitavad. Ja lõppude lõpuks juhtub aeg-ajalt ikka, et satun vaatama midagi, mis õieti kellelegi ei meeldi, ja naudin seda oodatust rohkem — "Mortdecai" on hea näide.

Komöödia "Get Hard", kus peaosas mainitud kökats Kevin Hart (kuhu on kadunud andekad, normaalset kasvu mustanahalised koomikud?) ning Will Ferrell, kahjuks nende hulka ei kuulu — kui on üldse keegi, keda see suudab hüääni kombel naerma panna, ei saa see inimene olla vanem kui 13. Tegemist ootuspäraselt banaalse jandiga, mille arutu käsikiri oleks kui tehasest tulnud ja millel puudub distinktiivne stiil või tunnetus, justkui peaks peaosatäitjate tolatsemine olema piisavaks kompensatsiooniks. Kuigi nii Ferrelli kui Harti peetakse reeglina võimekateks koomikuteks, ei paku nende tolatsemine sedapuhku üldse meelelahutust.
Ferrell mängib siin muretut elu nautivat rikkurit James Kingi, kes vahistatakse ootamatult pettuses süüdistatuna ja saadetakse karistuseks karmi San Quentini vanglasse, kust hädisel mehel on olematud šansid elusana naasta. Kuna James ei pea vanglasse minema enne mõnda nädalat, otsustab ta maksta tema autot pesemisega elatist teenivale jorsile, et too õpetaks talle, kuidas trellide taga hakkama saada, teadmata, et "vanglatreener" pole ise pogris kunagi passinudki.

Kuigi parimatele Will Ferrelli filmidele mõeldes meenuvad otsejoones mõtlikumad teosed nagu vahva "Stranger Than Fiction", ei saa ma öelda, et mind jätaks külmaks kõik tema lihtsamad komöödiad: näiteks "Step Brothers'il" on omad võlud, satiiriline "The Campaign" naerutas korralikult ning lähiaastatel ilmunud action-komöödiate seast on "The Other Guys" ilmselt üks pullimaid. Need on komöödiad, mida mul pole probleem ikka ja jälle uuesti vaadata, olgugi et kaasaegsetest koomikutest ei nimetaks ma Ferrelli teab mis andekaks (ja praeguseks on mees märgatavalt vanakski jäänud). Vastuvõetamatus koguses homofoobseid ja rassistlikke nalju sisaldav "Get Hard" kuulub vaieldavalt halvimate Ferrelli komöödiate hulka, jäädes vaimuvaeseks isegi omapärase idee juures ning üritades liialt šokeerida, nii et kui keegi vanglakaristust väärib, on selleks filmi tegijad. Nagu paljude teiste lastele sobimatute Hollywoodi jantide puhul, jääb mäletama vaid paari üksikut vaimukat momenti ja sedagi vaid mõneks ajaks. Kui ongi kindel põhjus "Get Hardi" vaadata, on selleks stseen, kus näeb seksapiilset Alison Brie'd väga napis riietuses, aga paraku demonstreerib Will Ferrell samas stseenis ka oma inetut ahtrit, nii et võta või jäta...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar