Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 9. juuli 2015

"Stung" (2015)

Piisavalt kvaliteetse ja mingil määral lustaka, ent samas üksluise ning üllatustevaba "Stungi" peamiseks — ning võib-olla ainsaks — tõeliseks tugevuseks on igal juhul eriefektid. Toomaks ekraanile hiigelsuureks paisunud metsikud herilased, kes ründavad uhkele aiapeole kogunenud jõukureid, kasutasid filmi kallal töötanud meeskond minimaalselt arvutigraafikat ja võimalusel just praktilisi eriefekte. Tulemus peaks meelepärane olema igaühele, kellel nõrkus odavapoolsete žanrifilmide vastu, kus võib näha pirakaid verejanulisi limukaid. Tähelepanu on seega ära teeninud just grotesksed momendid, kus inimeste sees massiivseks moondunud herilased oma kookonist välja tungivad, kusjuures heliefektid süvendavad nende armutute hetkede efektsust. Eriti sobib "Stung" muidugi neile, kes hoiavad hinnas hiigelsuureks sirgunud putukaid kujutavaid 50ndate b-filme, à la "Them!" või "Tarantula".

Märgatavalt korrektsele teostusele vaatamata jääb paraku soovima, et "Stung" oleks sisukam ja eripärasem, olgugi et mürglit esineb filmis võrdlemisi palju — aiapeol, mille muteerunud herilased rikkuda otsustavad, pole õigupoolest ühtegi sümpaatset kuju ja seetõttu ei oma palju tähtsust, kes ellu jääb ja kes saagiks langeb. Põhiliselt kehtib see just sündmuste keskpunktis oleva lapsiku baarmeni puhul, kes areneb loo vältel heroiliseks putukatapjaks ja saab nõnda võimaluse võita teda veel enne peo algust tossikeseks pidanud naiskolleegi süda. Tegelaskonnast lõbustab enim napsilembene linnapea, kelle sügavalt stoiline hoiak ei kao isegi siis, kui herilaste parv ootamatult saabub ja putukad pidulisi valimatult nõelama asuvad, vallandades ühekorraga tõelise kaose. Raske on selle tülpinud olemisega mehe vastu mitte sümpaatiat tunda, kui teda mängib lugematutest b-filmidest ja telesarjast "Millennium" tuntud Lance Henriksen, kes pole oma loomulikku sarmi minetanud. Teisisõnu: viisakalt lavastatud ja vallatu "Stung" pole üdini puudulik film, kuid kulgeb liiga lihtsalt, et kauaks meelde jääda. Standardne värk.

Paljud kriitikud, kes Benni Diezi debüüti Tribeca filmifestivalil nägid, jäid üldiselt rahule, aga mis seal imestada, kui nad nägid seda hilisõhtul suurelt ekraanilt, ilmselt pärast paari õlle joomist. Nii seda tõtt-öelda vaadata tulekski.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar