Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

neljapäev, 9. juuli 2015

"The SpongeBob Movie: Sponge Out of Water" (2015)

Kuna ma ei veeda õhtuid diivanil istudes ja savu tõmmates, pole enam ammu laps ning mitte kunagi vaadanud tähelepanelikult kultuslikku joonisseriaali "SpongeBob Squarepants", kus eesti keeles Käsna-Kalle Kantpüksina tuntud punnsilmset käsna ning tema sõpru esialgselt näha võis, ei ole antud tegelaste uusim seiklus ehk täispikk animafilm "The SpongeBob Movie: Sponge Out of Water", otseselt vist mulle mõeldud. On juba ammu teada, et SpongeBobi, Patricku, Planktoni jt fännide seas on sama palju stonereid kui lapsi ning ka "Sponge Out of Waterit" vaadates on näha, miks see nii on, sest sedavõrd psühhedeelseid animafilme ei tehta Hollywoodis sageli — juba täiesti filmi alguses toimub SpongeBobi ja viimase ülisalajase burgeriretsepti enda omandusse saamisest unistava Planktoni vahel suur tulevahetus, kus Patrick aitab SpongeBobil Planktonit kahurist toorete kartulitega tulistada; hetk hiljem võetakse jälle kasutusele hiiglaslik purk majoneesi ja pudel ketšupit, sest tankiga ründav Plankton on Krusty Krabi söögikohale ohtlikult lähedale jõudmas. Omaette kummalised on kaameraga üles võetud episoodid, kus Antonio Banderas mängib piraati, kelle kõrval Jack Sparrow tundub kui täiesti tervemõistuslik, arukas meesterahvas.

Detailidele on siin küll imetlusväärselt palju rõhku pandud ja arvata võib, et filmi teistkordselt vaadates märkaks pisiasju, mida varem tähele ei pannud — näiteks peab filmi koguni pausile panema, et näha, et linnul on kemmergust välja tulles tiiva all raamat nimega "Everybirdy Poops".  Tõepoolest, animafilmina on iga minutiga muudkui sürrealistlikumaks muutuv "Sponge Out of Water" unikaalne, kuid võhikus tekitab see vast pigem võõrastust ja tülpimust. Kuigi visuaalselt on sel distinktiivne nägu ja vaimukaid momente siin-seal leidub (sh selliseid, mida ainult täiskasvanu mõistab), jääb sellest väheks. Minu jaoks on animafilme vaadates vajalik ka tunda, et see suudab väikesele vaatajale mõtteainet pakkuda, antud juhul tundsin pigem, et selle eesmärk on motiveerida oma jampslike trikkidega mõnd laiskvorsti enda bongi järele haarama. Mõeldes ägedate sürrealistlike animafilmide peale, meenuvad näiteks René Laloux' või Ralph Bakshi teosed, aga need pole muidugi üldiselt lastesõbralikud. Küllap igaüks, kes "SpongeBob SquarePantsi" vaadates üles sirgus, ei pea stiilipuhtas filmis jälle pettuma, seda enam et lõpus saab lustakaid peategelasi näha lausa kolmedimensioonilisel kujul.

2 kommentaari:

  1. Ise multikat mitte vaadanuna sain antud filmiga kinoaasta toredaima üllatuse osaliseks. Tõeliselt loov ja anarhistlik film. Paljude "SpongeBob Squarepants" fännide jaoks olevat aga liiga turvaline ja igavavõitu olnud. Nii et jah :)

    Tuvi + takso nali on mu viimaste aasate üks lemmikuid. Ei mäletagi mil kinos nii kõvasti naerda sai.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Anarhistlik" on küll tabav sõna selle kohta!
      Tuvi-takso ajas mindki naerma. Wingless Cab Company.

      Kustuta