Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

esmaspäev, 17. august 2015

"Cop Car" (2015)

Kes nautis selliseid sumbeid rustikaalseid draamasid nagu "Joe" või "Mud", ei pea arvatavasti pettuma ka "Cop Caris", ülimalt minimalistlikus põnevikus, kus kaks huligaanset poissi ärandavad põllu äärest leitud valveta jäetud politseiauto ja otsustavad sellega lõbusõidule minna, oskamata aimata, et sõiduki omanikuks olev šerif on eriti kuritahtlik kuju, kes nõus palju tegema, et see võimalikult kähku tagasi saada, sest pagasiruumis on midagi olulist.

Ehkki sisututvustusest või lausa pealkirjast niisugune mulje jääda võib, ei moodusta filmi tegevustiku tempokad tagaajamised, tulevahetused vms — tõtt-öelda on see üks aeglasemaid, napimaid ja tegevusvaesemaid filme, mida üle tüki aja näinud, kuid need pole antud juhul otseselt negatiivsed omadused. Võib-olla põhjusel, et film tundub tänu taotluslikule lihtsusele ja konkreetsusele väga enesekindel. Selge on, et "Cop Car" teab täpselt, mis see olla tahab, kui palju informatsiooni vaatajale anda tegelaste kohta ja kui palju neile individuaalselt tähelepanu osutada.

"Cop Cari" ebaeetilistest tegelastest säravaim on siin muidugi paha seadusesilma Kretzerit kehastav Kevin Bacon. Näitlejal on talle mitu aastat leiba lauale toonud telesarja "The Following" lõppemist jälle rohkem aega filmides üles astuda ja olgu taevas tänatud, sest näitleja pole nii põnevat ja kahtlusäratavat kuju kehastanud "Where the Truth Liesist" või "The Woodsmanist" saati. Palju ambivalentseid tundeid tekitab ka ilmselt kodust põgenenud kaakide tandem, kelle impulsiivsest tembust algab intrigeeriv sündmusteahel. Natuuri poolest on nad lapsed nagu lapsed ikka, ent hetkest, mil nad ärandatud autost tulirelvi leiavad, saab näha nende tegelikku külmaverelisust.
Filmile lisab üksjagu kõledust keskkond, kus need tegelased viibivad — ma pole kindel, mis on spetsifiiliselt "Cop Cari" tegevuskohaks, kuid filmis nähtav tüüne piirkond, kus näib rohkem madusid kui inimesi leiduvat, on oma lageduses võrdlemisi tontlik. Üliväike tegelaste hulk süvendab tundmust, et tegelased, nii palju kui neid on, ei oma ülejäänud maailmaga mingit ühendust. Režissöör Jon Watts püüab kindlasti niisugust illusiooni luua, sest me ei näe isegi dispetšerit, kellega Kretzer filmi vältel sporaadiliselt suhtleb.

Paljude jaoks võib kindlasti kujuneda probleemiks, et film annab selle keskmes olevate inimeste kohta väga vähe vastuseid ja kulgeb niivõrd aeglaselt — kolmas vaatus on parajalt pinev, ent aja jooksul, mis kulub selleni jõudmiseks, võib kannatamatum vaataja korduvalt mõelda, et huvitavam oleks jälgida värvi kuivamist, olgugi et Kevin Baconi osatäitmine on tõepoolest huviäratav. Suhteliselt alalhoidlik, ent lohutu ja küüniline "Cop Car" on rohkem kurioosne väike taies kui mõni tõeliselt väärtuslik pärl, kuid jätkuvalt tore on kohata niisuguseid stiilipuhtaid ja selgepiirilisi väikesi autorifilme, mis suudavad nii mõndagi öelda, ilma et tegelastel oleks tarvis palju rääkida. Aga neil kordadel, kui keegi "Cop Caris" vatrama kukub, võib see korralikult kahvatama panna — poleks arvanud, et ähvardus süütut merisiga tappa võib kõlada nii hirmsalt...

2 kommentaari:

  1. Ise vaatasin hiljuti Kevin Bacon'iga peaosas "Death Sentence". Soliidne põnevik, kuid äärmiselt käpardlik cop-usage häiris "Cop Car" on samuti plaanis. "The Woodsman" oled näinud, soovitad? Props sõna "rustikaalne" kasutamise eest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "The Woodsmani" soovitaks küll, kui meeldivad psühholoogilised draamad selliste veidi paheliste peategelastega. "Murder in the Firstis" teeb Bacon ka väga hea osatäitmise.

      Kustuta