Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 19. august 2015

"Dark Was the Night" (2014)

Rõõmutu õudusdraama "Dark Was the Night" algab nagu keskmine "The X-Filesi" episood: metsas tapetakse millegi hirmsa ja surmava poolt mõned pahaaimamatud puutöölised ja meie jääme kukalt kratsides imestama, mis võiks olla jubeda tapatöö taga. Juhtumit ei kutsuta aga lahendama Mulder ja Scully, vaid kohalik šerif, kellel ei lähe kaua mõistmaks, et rünnaku taga on midagi koletumat kui tavaline metsloom. Mitte et "Dark Was the Night" selle tõttu kohe imeline oleks, kuid tähelepanuväärne on, et tegemist pole niivõrd lihtlabase kollifilmiga, kuivõrd morni politseidraamaga, kus masendunud seadusesilmade ülesandeks saab tabada just... salapärane perifeerias luurav kiskja. Fookus on konkreetselt isiklike deemonitega maadleval šerifil, kelle hingepiinadele ning suhtele eksnaise ja pojaga pühendab film vaat et rohkemgi aega kui tema püüdlustele võtta rajalt maha tige koll, kes elutseb tema koduks oleva väikelinna lähedal metsas ning jätab siia-sinna hirmuäratavaid kabja- ning küünisejälgi.

Tegevuskohal ei pruugi olla palju omapära, kuid oma eraldatuses ja kõleduses mõjub vilu Maiden Woodsi linnake tontlikult. Päike ei näi seal üldse paistvat ja kohalikke täidab vaikne meeleheide, nii et filmil oleks sügavalt depressiivne õhkkond ka juhul, kui võmmid saaksid muretult kontoris sitsida ja kohvi juua ning ei peaks arglikult puude vahel mõistatusliku olendi jälgi ajama.

"Dark Was the Nightil" on igatahes intrigeeriv tonaalsus ning lugu karakterikesksem ja arukam kui arvata oskaks. Tõsi, film pole muidugi täiesti stambivaba ning peab end tähenduslikumaks kui tegelikult on, kuid vähemalt soovib olla mõtisklevam, humaansem ja psühholoogilisem kui teised sellesarnased, mis on tänuväärne. Just koletisest võitu saamine võimaldaks minevikus juhtunud tragöödia pärast südant valutaval šerifil lunastust leida, nii et tegemist pole suvalise mõttetu klaperjahiga. Omaette anomaalne on, et meeleheitliku šerifina astub üles väärikas karakternäitleja Kevin Durand, kes mänginud väiksemaid rolle nii paljudes Hollywoodi filmides, et peaks äratuntav olema igaühele  — mõnus seda sümpaatset madala häälega härrat vahelduseks peaosas näha. Nauditavalt vagurast meeleolust hoolimata jääb "Dark Was the Night" kahjuks mõnevõrra puiseks ja mehaaniliseks, tekitades igatsust nii omapärasema narratiivi kui pilkupüüdvama stiili järele, kuid filmi läbiv tõsidus teeb üldpildi piisavalt soliidseks. Problemaatiline žanrifilm, aga vähemalt natuke enamat kui lihtne meelelahutus.

2 kommentaari:

  1. juhuu. Kommentaarid taas lõpuks toimivad (ei saanud Aloha postitusele enam uusi kommentaare kuidagi lisatud)!

    Väike soovitus: võiksid oma uut filmi hinnete - tähtede süsteemi natuke mugavamakas muuta. Hetkel on neid üsna piinarikas kokku lugeda ;) Eriti siis kui neid on üle viie.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ralfi nurga saladused: kui kursor postrile asetada, siis näitab ka hinnet, x/10 kujul ;)

      Kustuta