Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

kolmapäev, 26. august 2015

"Love & Mercy" (2014)

Kuigi olen The Beach Boysi muusikast aastaid lummatud olnud ja reeglina alati kuulsa "Pet Soundsi" välja toon, kui tarvis isiklikke lemmikalbumeid loetleda, ei tea ma legendaarse ansambli ajaloost ega selle ninamehe Brian Wilsoni eluteest just tohutult palju. Wilsonit portreteeriva draama "Love & Mercy" täpse tõepärasuse osas ei oska ma seega adekvaatselt arvamust avaldada, ent nii muusikalise kui biograafilise draamana on film igatahes nauditav, jutustades varases nooruses vaimuhaiguse kammitsaisse langenud konfliktse virtuoosi lugu delikaatsuse ja kirglikkusega. Et film kujutab vaheldumisi Wilsoni tegemisi 60ndate keskpaigas, kui ohtra eksperimenteerimise teel valmis novaatorlik meistriteos "Pet Sounds", ja mehe elu 80ndatel, kui tema vaimne tervis oli eriti vilets, tuleb teravalt esile, kui õhuke võib olla joon geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel ning kuivõrd palju Wilsoni halb vaimne tervis tema elu mõjutas.

Kui film ei demonstreeriks, millist loomingulisust ja leidlikkust näitas Wilson üles stuudios kolleegidega "Pet Soundsi" kallal töötades ("You think we could get a horse in here?"), poleks ehk nii kurvastav näha, kuivõrd abitu ja hale oli mees paar aastakümmet hiljem. Filmis näeb ühesõnaga kahte väga erinevat ajajärku Wilsoni elus, mis tähendab, et innovaatilist kuldkõri ei mängi mitte üks, vaid kaks näitlejat — noorema Wilsoni rollis on siin Paul Dano (kelle osatäitmine on antud filmis vaieldavalt tema parim seni) ja vanema Wilsoni rollis jälle John Cusack, kes väärib enim tunnustust, sest vanem Wilson, keda tema kehastab, on tulest ja veest läbi käinud inimvare, kes tuntusest, rikkusest ja talendist hoolimata kannatab sügava üksilduse ning meelesegaduse käes ja tagatipuks lasknud enda ellu valesid inimesi.

Kõrvaltegelaste seas on Wilsoni bändikaaslased, kellel tekkisid aja möödudes mehega aina teravamad lahkhelid; Wilsoniga 80ndatel tuttavaks saanud ja temasse ruttu armunud Melinda Ledbetter ning piinatud geeniusele kõige raskemal ajal appi tulnud psühhoterapeut Eugene Landy, kes Wilsoni usaldust kuritarvitas ning oma rigoroossete ravimeetoditega talle rohkem halba kui head tegi. Ehkki esialgu võib olla raske harjuda mõttega, et Cusack ja Dano mängivad ühte ja sama inimest, on filmist igatahes arukas kombineerida kaks eraldiseisvat lugu Wilsoni kurvastavast elust, sest see mitte ainult ei tee filmi mitmekülgsemaks, vaid annab sellele ka struktuurilist eripära.

Õiget süžeelist arengut on "Love & Mercy's" üldiselt vähe — film koosneb rohkem episoodidest, mis loovad ühtlase pildi Wilsoni töömeetoditest ning loomulikult tema vaimsest allakäigust, mis kohati päris hirmutav on ja draamat efektiivselt pingestab. Selle tulemusena on paljude näiliselt oluliste tegelaste, sh Wilsoni isa ja Paul Giamatti mängitud Eugene Landy, osakaal oodatust väiksem ja kummagi suhe Wilsoniga jääb seega pinnapealseks; see-eest Wilsoni armuromaan Melinda Ledbetteriga mesine ja armas, nagu mõni kuuekümnendate poplaul. Lihtsa, kuid hella ja loomutruu "Love & Mercy", kus kandvaks jõuks on andekad näitlejad, võib igatahes kvaliteetsete elulooliste filmide nimistusse kanda. See on värvikas, meeleolukas ja liigutav — täpselt nagu The Beach Boysi muusika.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar