Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 4. oktoober 2015

ÕUDNE OKTOOBER 2015: "Angst" (1983)

Möödunud aasta oktoobris seadsin endale ülesandeks vaadata kuu jooksul 31 seninägemata õudusfilmi (mis mul muuseas õnnestus). Teen sama ka tänavu. See on üks tore traditsioon, mis paljudel õudusfilmifännidel on ja annab lõppude lõpuks soodsa võimaluse tutvuda teostega, millega ehk ammu tutvuda oleks võinud. Nagu mullu, pööran seekordki tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine. Ühtlasi kavatsen igast vaadatud filmist veidi kirjutada.



"Angst" (1983)

Psühhopaatsetest roimaritest on üksjagu filme vändatud, aga vähesed on jõhkramad kui Gerald Kargli "Angst", kus mõrva eest kümme aastat kinni istunud mees vanglast vabanedes koheselt jälle tappa ihkab ning selleks soodsat võimalust otsima asub. Ei lähe kaua, kuni kõhetu maniakk ühte suvalisse majja sisse murrab ning sealsete elanike peal oma sadistlikke fantaasiaid rahuldama asub. "Angst" on toores, intensiivne ja meeldivalt otsekohene kultusteos, mis nõuab tugevat närvi, ent sel on pakkuda enamatki kui kõigest brutaalset vägivalda — filmi kasuks töötavad näiteks rohke atmosfääriline sündimuusika ning stiilne kaameratöö, mis peegeldab lahedalt peategelasest tapja jubedat meeleseisundit. Omaette košmaarseks teeb filmi asjaolu, et tapja, kelle nime me teada ei saagi, ei ütle filmi jooksul suurt midagi, ent me sellegipoolest kuuleme järjepidevalt tema sisemonolooge — mälestusi kannatusi täis lapsepõlvest või mõtisklusi, mida ohvritega järgmisena teha võiks. Eriliselt kaasakiskuvaks teeb "Angsti" aga seda läbiv spontaansus: tapja käitub sedavõrd paaniliselt ja impulsiivselt, et raske on ette näha, milliseks tema veretöö täpselt kujuneb ning mis sellele järgneda võiks. Ühtlasi pole esialgu täiesti selge, milleks ta õieti võimeline on, nii et film leiab üksjagu võimalusi šokeerida. Provokatiivne režissöör Gaspar Noé arvab käesolevast filmist muide väga kõrgelt ja on lausa öelnud, et see on talle väga suureks mõjutajaks olnud (Noé filmides näeb tõepoolest sarnast liikuvat kaameratööd). Lühike, konkreetne ja mõjuv "Angst" on igal juhul vaatamist väärt sarimõrvarifilm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar