Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 13. oktoober 2015

ÕUDNE OKTOOBER 2015: "Blood and Black Lace" (1964)

Möödunud aasta oktoobris seadsin endale ülesandeks vaadata kuu jooksul 31 seninägemata õudusfilmi (mis mul muuseas õnnestus). Teen sama ka tänavu. See on üks tore traditsioon, mis paljudel õudusfilmifännidel on ja annab lõppude lõpuks soodsa võimaluse tutvuda teostega, millega ehk ammu tutvuda oleks võinud. Nagu mullu, pööran seekordki tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine. Ühtlasi kavatsen igast vaadatud filmist veidi kirjutada.



"Sei donne per l'assassino" (1964)

Üks õudusfilmide vaatamisele pühendatud kuu poleks täielik, kui valikusse ei kuuluks mõni kvaliteetne giallo, ja eklektilise Mario Bava "Blood and Black Lace" on üks olulisemaid ja mõjukamaid linateoseid selles paeluvas žanris, olles andnud ka eeskuju paljudele teistele tähtsatele filmitegijatele. Et Mario Bava pani valgusele, varjudele ja värvidele sedavõrd palju rõhku, on "Blood and Black Lace" visuaalselt üks muljetavaldavamaid filme, mida ma ilmselt selle kuu jooksul näen — juba avastseen, kus lubivalget maski kandev kaabuga tapja noore modelli elu võtab, on väga stiilselt lavastatud, kusjuures spetsiifilised elemendid nagu kurjakuulutavalt veripunane mannekeen ja salapärase roimari nägu varjav kõhe mask on tõeliselt meeldejäävad. Dario Argento sarnaselt esteetiliste, ent palju ebaühtlasemate ja julmemate giallode kõrval on "Blood and Black Lace" ka meeldivalt sidus ning maitsekas. Erinevaid tegevuskohti ning vägivalda on filmis mõõdukalt — punast värvi on silmatorkavalt kasutatud, ent purskavast verest pole Bava absoluutselt huvitatud. Isegi stseen, kus ühel neiul vannis ranne läbi lõigatakse, et jätta mulje enesetapust, on kummaliselt veretu. Rabavalt üllatuslikke hetki leidub filmis küll vähe ning näitlejad on häirivalt puised, ent sündmustik paelub ning režiitöö on ootuspäraselt esmaklassiline. Kunstiliselt mõjuv sünge krimka.

2 kommentaari:

  1. Rääkides vanast heast Mario Bavast. Kas sul on ikka "Black Sabbath" - Bava üks tähtteoseid vaadatud? Antud antoloogiasse kuuluv lühifilm "The Drop of Water" on nii minu kui paljude horrorfännide jaoks läbi aegade kõige painavamad creepimaid õudukaid, mis kunagi tehtud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "Black Sabbathit" ma näinud pole, aga "Black Sundayd" sain HÕFFil näha kesköö paiku Ungru lossi varemetes ja see oli muidugi ideaalne koht, kus seda vaadata. Kuigi väga külm oli!

      Kustuta