Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

teisipäev, 6. oktoober 2015

ÕUDNE OKTOOBER 2015: "The Serpent and the Rainbow" (1988)

Möödunud aasta oktoobris seadsin endale ülesandeks vaadata kuu jooksul 31 seninägemata õudusfilmi (mis mul muuseas õnnestus). Teen sama ka tänavu. See on üks tore traditsioon, mis paljudel õudusfilmifännidel on ja annab lõppude lõpuks soodsa võimaluse tutvuda teostega, millega ehk ammu tutvuda oleks võinud. Nagu mullu, pööran seekordki tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine. Ühtlasi kavatsen igast vaadatud filmist veidi kirjutada.



"The Serpent and the Rainbow" (1988)

Mõned nädalad tagasi elavate seast lahkunud Wes Craveni käe all valminud "The Serpent and the Rainbow" on heas mõttes ebakonventsionaalne zombifilm, mille teeb eripäraseks nõiduslik tegevuspaik. Siin pole inimliha himustavate elavate surnute horde, kõigest üks ameeriklasest antropoloog, kes püüab ühtaegu eksootilisel ja kummituslikul Haitil lahendada eriskummalist mõistatust: kas on võimalik, et haruldase ravimi abiga suudeti seal surnud mees jälle ellu äratada? Mida rohkem skeptiline noor teadlane kohalikest ja nende uskumustest teada saab, seda lähemale ta tõele jõuab, aga oma tegevuse käigus seab mees ohtu iseenda elu. Et lugu keerleb voodoo, nõiajookide, loitsude, posimise, mürkide, vaimude, kummaliste rituaalide ja muu sarnase ümber, on selles värvikas filmis mõnusalt palju meelepetteid ja müstikat. Bill Pullmani mängitud dr. Alan viibib tõeliselt viirastuslikus keskkonnas ning satub sedavõrd koletutesse olukordadesse, et sageli paistab ta lihtsalt halba und või hallutsinatsiooni nägevat. Ja isegi kui see nii olema peaks, võivad jõledad košmaarid ehmatada ta tegelikkusesse, kus ootab ees midagi veelgi hirmuäratavamat kui unes nähtu. "The Serpent and the Rainbow" pole küll teab mis nüansseeritud teos, kuid selle tume maailm suudab mõnusalt õudu äratada, ja mõningat põnevust lisab teadmine, et selle aluseks on tõsieluline raamat, sest lugu pole täielikult kellegi fantaasia vili. Wes Craven, mitmekülgne nagu ta oli, väntas karjääri jooksul mitu jaburavõitu filmi ("The People Under the Stairs", "Vampire in Brooklyn"), aga "The Serpent and the Rainbow" kuulub just nende hulka, kus õudused on ehmatavalt reaalsed. Vaid lõpus toimuv hullumeelne võitlus on kergelt koomiline. Film kulgeb pisut ebaühtlase tempoga ja kõige ehedamalt jäävad meelde vaid värvikamad osad sellest (näiteks stseenid, kus figureerivad stiilsed eriefektid või džungliloomad), kuid salata ei saa, et see kõlava pealkirjaga linateos pagana omanäoline on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar