Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

reede, 9. oktoober 2015

ÕUDNE OKTOOBER 2015: "Spider Baby" (1967)

Möödunud aasta oktoobris seadsin endale ülesandeks vaadata kuu jooksul 31 seninägemata õudusfilmi (mis mul muuseas õnnestus). Teen sama ka tänavu. See on üks tore traditsioon, mis paljudel õudusfilmifännidel on ja annab lõppude lõpuks soodsa võimaluse tutvuda teostega, millega ehk ammu tutvuda oleks võinud. Nagu mullu, pööran seekordki tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine. Ühtlasi kavatsen igast vaadatud filmist veidi kirjutada.



"Spider Baby or, The Maddest Story Ever Told" (1967)

Ma pole kindel, kas "Spider Baby" jutustab tõesti hullumeelseima loo üldse, kuid hullumeelseks on seda ülimalt veidrat väikest kultusteost kahtlemata õiglane nimetada — juba avatiitrite ajal kõlav absurdne lauluke on selle omadussõna vääriline. Tõsisele friigifilmide austajale pole Jack Hilli üdini eneseteadlik perverssete alatoonidega õuduskomöödia kindlasti võõras. Kurioosseks teevad selle ennekõike värvikas tegelaskond ning kõhe kurjakuulutav atmosfäär. Et filmi keskmes on kummaline perekond, kus lapsed on sündinud verepilastuse tagajärjel ja põevad tõsist taandarengut põhjustavat sündroomi, esineb selles ohtralt ebatervet jaburdamist, näiteks putukate söömise näol. Mul pole kahtlustki, et "The Texas Chain Saw Massacre'is" olevat veelgi psühhopaatsemat Sawyerite perekonda luues võttis režissöör Tobe Hooper eeskuju just käesolevast filmist (kust ei puudu muide samuti kannibalism). Tõepoolest, sel häbematul komöödial on väga isevärki huumorimeel ja näitlejad on osades päris säravad. Osatäitjate seas on näiteks peamiselt "The Wolf Man'ist" tuntud Lon Chaney, Jr., kes esitab ka mainitud tunnuslaulu. Nii õudusfilmi kui komöödiana jääb see madalaeelarveline teos pisut vähepakkuvaks ning selle ekstsentriline huumor pole kahtlemata igaühe jaoks, kuid "Spider Baby" on ajast selgelt ees ning suudab oma väärakusega korduvalt üllatada. Jack Hilli hilisemad blaxploitation-filmid on küll kordades meelelahutuslikumad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar