Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 4. oktoober 2015

ÕUDNE OKTOOBER 2015: "Tourist Trap" (1979)

Möödunud aasta oktoobris seadsin endale ülesandeks vaadata kuu jooksul 31 seninägemata õudusfilmi (mis mul muuseas õnnestus). Teen sama ka tänavu. See on üks tore traditsioon, mis paljudel õudusfilmifännidel on ja annab lõppude lõpuks soodsa võimaluse tutvuda teostega, millega ehk ammu tutvuda oleks võinud. Nagu mullu, pööran seekordki tähelepanu sellele, et filmide valik oleks võimalikult mitmekesine. Ühtlasi kavatsen igast vaadatud filmist veidi kirjutada.



"Tourist Trap" (1979)

70ndate lõpus valminud "Tourist Trapi", kus seltskond noori satub saatuse tahtel salapärasesse suletuna seisvasse muuseumisse ja seejärel läheduses olevasse veelgi salapärasemasse mannekeene täis majja, on näiteks maailma tuntuim õuduskirjanik Stephen King kutsunud omaette klassikuks. Tõepoolest, see kuulub vähetuntud kultusteoste hulka, millel lihtsavõitu sisust hoolimata mõned toredad üllatused varuks, ja mis kõige meeldivam — põhirõhk on just atmosfääril. Elutruude mannekeenide juures lihtsalt on midagi pahaendelist, eriti kui nad võivad olla elus ja nendega on täidetud suur kottpime maja, kuhu võõrad tavaliselt ei satu. Algusest peale valdab tundmus, et kui neid mannekeene täis ruumis tuli kustutada ja siis jälle põlema panna, võib nende asukoht või asend seletamatult muutunud olla. Et lõviosa filmi tegevusest toimub hämaras, püsivad need ähvardavad kujud peamiselt varjudes, näides tegelasi alati salamisi jälgivat, kui nad koridorides-tubades nõutult ringi ekslevad; eriliselt kurjakuulutav on jälle Leatherface'i meenutav maski kandev kareda häälega maniakk, kellel üleloomulikud võimedki on (üks filmi kummalisematest ideedest). Kui üllatavalt silmapaistva välimusega mannekeene mitte arvestada, on viimane seejuures ainus põnev tegelane. Ruttu surmasuhu sattuvate noorte hädaliste kohta paraku sama öelda ei saa, kuid eks see ole sedalaadi õudusfilmide puhul nagunii tüüpiline. Eraldi väärib tähelepanu Pino Donaggio värvikas muusika, mis toonitab hiilgavalt mannekeenidega täidetud maja lõputut veidrust. "Tourist Trap" on atmosfääriline, elegantne ja heas mõttes absurdimaiguline b-film. Lõpetuseks peab märkima, et 2005. aasta "House of Waxil" on käesoleva filmiga hulga rohkem sarnasusi kui 1953. aasta "House of Waxiga", mille uusversioon see on.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar