Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 11. oktoober 2015

"Tomorrowland" (2015)

Nagu paljud teisedki kallid Hollywoodi filmid, millel jutustada originaalne seninägemata lugu, osutus positiivsusest pakatav fantastiline seikluslugu "Tomorrowland" finantsiliselt parajaks läbikukkumiseks. Olemuselt on "Tomorrowland" igatahes läbi ja lõhki Disney film: pilkupüüdev, majesteetlik, tujuküllane, lastesõbralik ning loodab panna vaatajat uskuma hämmastavatesse imedesse. Paraku kuulub Brad Birdi lavastatud linateos nende uhkete Hollywoodi spektaaklite hulka, mille visuaalne külg on tõesti esinduslik, aga sisuline külg jälle suhteliselt vilets — lausa sedavõrd vilets, et jääb mulje, nagu oleks tegijad keskendunud ainult värvikate detailide kuhjamisele igasse stseeni, selle asemel et endale selgeks teha, kuidas vastikult üle paisutatud lugu adekvaatselt ekraanile tuua, ja tulemusena tekitab film rohkem segadust ja ükskõiksust kui lummust.

Filmi kasuks töötavad selle imposantne maailm, karismaatilised tegelaskujud, muhe ülemeelik huumor ning mitmed loomingulised ideed ja lahedused, kuid pilkupüüdva "Tomorrowlandi" sündmustik on paraku nõnda laialivalguv, et antud seiklust jääb mäletama kui uhketest efektidest pungil segapundart, mis omaenda ambitsioonikuse pärast kannatab. Eks häda ole rohkem kehvas stsenaariumis (mille autoriks Damon Lindelof, kes kirjutas näiteks ka sarnaselt kohmaka "Prometheuse") kui Birdi ligitõmbavalt ekstravagantses režiitöös, milles tunda Steven Spielbergi vanade kassahittide mõjutusi. Filmis kohtab viivuks Albert Einsteini ütlust, et kujutlusvõime on teadmistest tähtsam, ja selle kallal töötanud selgelt talendikad inimesed kahtlemata jagavad maailmakuulsa füüsiku arvamust. Ent isegi kui orkestris oskavad kõik muusikud pille veatult mängida, pole sellest erilist kasu, kui pala, mida nad esitavad, pole kuigi paeluv ega ärata ainsatki emotsiooni.

Et "Tomorrowlandi" tegemiseks raisati roppu moodi raha ning lavastajatoolis on korraliku stiilitunnetusega režissöör, on lelusid täis film piisavalt vaatemänguline, et kerge elevustunne säiliks kuni lõpuni, ent tegelastele kaasa elama ei innusta miski — kahju, sest George Clooney ja Britt Robertson on siin vägagi sarmikad. Tänavusel suvel linastunud filmide seast on suurejooneline "Tomorrowland" kahtlemata üks nägusamaid ja omailmelisemaid ning seda läbiv siiras optimism tuleviku suhtes on rõõmustav, kuid pindmised võlud ei ole piisavaks kompensatsiooniks suvaliselt kulgevale ja pidevalt takerduvale stoorile, mis ei ole kaugeltki nii haarav ega huvitav kui tahaks. Visuaalselt kena koguperefilm, kuid sama vastikult masinlik kui sellesse kuhjatud robotid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar