Minust...

Lisaks antud blogile kirjutan(ud) filmidest järgnevatesse väljaannetesse: Postimees, Sirp, Müürileht, Maaleht, teater. muusika. kino., Reaktor. Kuulun ühtlasi pühapäeviti kell 17:00 Raadio2 eetris oleva filmiteemalise "Kinovärgiga mandariini" saatejuhtide hulka ning puhun neljapäeviti filmijuttu Raadio2 saates "Agenda" (u kell 14:20). Ära karda kirjutada-joonistada, kui on küsimusi või mõtteid.

pühapäev, 15. november 2015

PÖFF 2015: Stung, Amy, Love 3D, Pawn Sacrifice, The Second Mother

19. PÖFF on alanud, olen juba mitmel seansil käinud ja seega võib alata ka kirjutamine! Säästmaks end liigsest koormusest, kirjutan festivalil jooksvatest filmidest lühidalt.

TORGE | STUNG (MIDNIGHT MOVIES)

Nägin Benni Diezi väikest ajuvaba monstrumifilmi "Stung" juba paari kuu eest ega mäleta nähtust suurt midagi peale selle, et madalaeelarvelise žanrifilmi kohta on eriefektid ebatavaliselt korralikud. Diez tegi õige valiku, otsustades praktiliste efektide kasuks, sest hiiglaslikud herilased, kes filmis hävingut külvavad, näevad üpriski veenvad välja. Peategelased kahjuks sama sümpaatsed pole, aga vähemalt leiavad mõned neist lõpu päris inetult. Ei midagi mälestusväärset, kuid iseenesest äge, et sedalaadi filme PÖFFi programmist leiab — gore-rohketele b-filmidele leidub ka publikut! Boonusena võib "Stungis" näha Lance Henrikseni, kes vaieldavalt on omaette legend. Põhjalikuma arvustuse leiab siit.

AMY (DOC@PÖFF)

Asif Kapadia ("Senna") dokk varalahkunud lauljatarist Amy Winehouse'ist on mõjuvalt intiimne ja vahetu portreefilm, mis pakub kindlasti palju mõtteainet ka juhul, kui Winehouse'i muusika ei imponeeri. Kirjutasin filmist umbes nädala eest nõnda: "Filmile tuleb kasuks, et see pole niisama lennukas ülevaade, vaid ka emotsionaalne lugu kuulsuse varjukülgedest. Dokumenteerides särasilmse laululinnu kiiret moondumist läbipõlenud narkomaaniks, annab film hea ettekujutuse, kuidas osad staarid võivad kuulsusega kaasneva surve pärast kõvasti kannatada — eriti kui kuulsus saabub ruttu ja ootamatult nagu talvel esimene lumi." Arvustuse leiab siit.

ARMASTUS 3D | LOVE 3D (MIDNIGHT MOVIES)

Kurikuulsa enfant terrible'i Gaspar Noé uusim draama "Love" on jõudnud kõvasti suminat tekitada ja ega selles midagi üllatavat pole, kui film alla 18-aastastele keelatud on ning ohtras koguses reaalset seksi sisaldab. Ja kõigele lisaks on see 3D's! Mind igatahes üllatas, kuivõrd armsa ja eleegilise filmiga tegemist on. Treiler jättis sellest hulga kreisima mulje. Paraku tekitas "Love" ambitsioonikusest hoolimata ka üksjagu igavust ning pani vahepeal silmigi pööritama. Gaspar Noé on kuidagi pehmeks muutunud, kas pole? Seksistseenid, mida filmis tõesti palju, on maitsekalt üles võetud (operaator Benoît Debie on taas eeskujulikku tööd teinud) ja peegeldavad alati lahedalt tegelaste tundeid — siin on nii hellat armatsemist kui agressiivset keppimist —, ent kui seksistseenide radikaalsusega kord ära harjud, oled sunnitud tõdema, et vaatad üpriski sisutut ja venivat draamat, mis pole nii romantiline ega tähendusrikas, kui tahab olla. Stiililiselt on see iseenesest lahe ja peen nagu Noé varasemadki filmid, ent mitte nii elamuslik. Kõige tipuks ei anna 3D "Love'ile" kuigi palju juurde. Läila värk.

ETTURI OHVERDUS | PAWN SACRIFICE (PANORAAM)

Pisut kentsakas psühholoogiline draama egotsentrilise malemeistri Bobby Fischeri püüetest teha Külma sõja aastatel pähe parimatele vene mängijatele ning pälvida maailmameistri tiitel. Pidades silmas, et see tõestisündinud lugu on tõesti huvitav, režissööriks Oscari-võitja Edward Zwick, stsenaristiks Steven Knight ("Locke") ning peaosades Tobey Maguire, Peter Sarsgaard, Liev Schreiber jpt tuntud härrad, võiks tegemist olla tõelise täistabamusega, kuid "Pawn Sacrifice" pelgalt intrigeerib. Draamale ei tule ilmselt kasuks, et Fischer on sedavõrd vastumeelne kuju, väljudes vaimuhaiguse süvenemise tõttu filmi jooksul üha rohkem kontrolli alt ja käitudes nagu väike laps. Olles mitte kõige suurem malehuviline, võin vähemalt rõõmuga tõdeda, et mul ei hakanud kordagi igav (malemängud on siin päris kaasahaaravad), kuid päris tõsiselt ma seda üdini rõõmutut ja kõledat draamat võtta ei suutnud. Tobey Maguire võib Oscari nominatsioonist küll ainult und näha, kuid filmis on üksjagu momente, mis tõestavad, et mees ei hoia ennast hulle mängides naljalt tagasi.

TEINE EMA | QUE HORAS ELA VOLTA? (PANORAAM)

Südamlik ja intelligentne draama jõuka Sao Paulo perekonnaga elavast krapsakast majapidajannast Valist, kes saab ühtäkki teada, et teda soovib külastada tütar Jéssica, keda naine pole näinud aastaid. Perekond on lahkelt nõus Jéssicat võõrustama, ent tüdruku temperamentse iseloomu tõttu hakkavad ruttu tekkima konfliktid. "The Second Mother" on tundlikult lavastatud, positiivne ja parajalt vaimukas, aga ka kõnekas film, mis jätab sisse mõnusalt sooja tunde. Omaette silmapaistev on Vali mängiva Regina Casé'i särtsakas osatäitmine. Filmis on üks imeilus paljuütlev stseen, kus naine keset ööd õues basseini ronib ja ausalt öeldes pidin ma peaaegu pisara poetama.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar